Tartu Ülikool sai 8 miljonit eurot isejuhtiva rasketehnika ohutuse arendamiseks
Rasketehnikat kasutatakse tihti keerulises keskkonnas, näiteks kaevetöödel, metsas või põhjamaiste ilmastikuoludega linnaliikluses. Isejuhtivad sõidukid peavad töötama talvel libedaga ja ekskavaatorid peavad hakkama saama pinnasel, mis rataste all laiali valgub. Kõik raskesti ennustatavad keskkonnatingimused – näiteks jää, lumi, muda ja liikumatud suured kivid – muudavad isejuhtiva tehnoloogia kasutamise keeruliseks ja ohtlikuks, sest autonoomne sõiduk ei pruugi osata arvestada ilma kiire ja ettearvamatu muutumisega.
Seotud lood
Rootsis on arendamisel metsamasinate kaugjuhtimine, kvaliteetse ühenduse tagamiseks katsetatakse kvaliteetse internetiühenduse tagamist droonidega.
Eesti mäetööstus elab läbi digipööret, mille käigus muutub maavarade kaevandamine üha enam uute infotehnoloogiate pärusmaaks.
Eestis arendatud ja toodetud isejuhtiv robotkuller liitus Euroopa juhtiva puhkepargi, Landal GreenpParks’i, meeskonnaga. Uue meeskonnaliikmena hakkab Clevoni robot esialgu vastutama külaliste voodipesu kohaletoimetamise ja kogumise eest. Tegemist on omanäolise projekti ja esimese puhkeasutusega Euroopas, kes on võtnud kasutusele säärase robotabilise.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Veiko Vaher: “Miinimumpalka tuleks oluliselt kiiremini tõsta”
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele