Digipööre mäetööstuses

Samas on näha mäetööstuse arengus tugevat potentsiaali, sest lisaks uuele tehnikale meelitavad juba täna inseneeriasse huvilisi nii Eesti kui ka Euroopa mastaabis tõelised mäetööstuse suurprojektid – alates merealusest tunnelist ja gaasitorust kuni raudteetrassini, mille ettevalmistustööd on juba alanud.

Kuigi nii ülikoolilinnakus kui sellega piirnevatel aladel võib juba täna igaüks tänavatel väikeseid iseliikureid kohata, on tegelikult tõeline läbimurre toimumas hoopis maa all. Iseliikuvate masinate areng ja kasutuselevõtt maa-alustes kaevandustes on aina kasvav trend, millega kaasneb ka mäeinseneride üha parem oskusteave sellest, kus ja milleks iseliikuvaid masinaid üleüldse kasutada saab ja tohib. Praegu kasutatakse iseliikuvaid masinaid mäetööstuses eeskätt kaevandatud maavara veoks maa all, samuti on automatiseeritud lõhkeaukude puurimine, kuid kasutusala laieneb õige varsti tõenäoliselt ka sellistele ülesannetele nagu varuosade transport. Uute tehnoloogiate juurutamist ning katsetamist veavad tema sõnul eest peamiselt just põhjamaade kaevandused ja mäemasinate tootjad.

Droonid, mis on täna kasutusel erinevatel aladel, alates päästeametist kuni piirivalveni, muutuvad üha populaarsemaks ka mäetööstuses. Tegemist on nii geoloogi kui ka mäeinseneri jaoks üha olulisemaks muutuva töövahendiga nii maa peal kui ka all.

Droonide suurem kasutus võimaldab mõõta mäetööstuses kaevandatud maavara koguseid ja hinnata geoloogilisi rikkeid võrreldes varasemate tehnoloogiatega oluliselt täpsemalt ning kiiremini ning seetõttu on droonid mäetööde planeerimisel aina suuremaks abiks.

Oluline roll kogu mäetööstuse digitaliseerimises on asjade internetil ehk nii transpordi, tehnika kui ka erinevate seadmete ühendamisel internetivõrku. Ülevaadet kogu protsessist saab näha reaalajas – mis masin ja kus täpsemalt asub ning mis tööülesannet täidab. Täna on võimalik luua seesugune pilt nii maa peal kui ka ligi 70 meetri sügavusel maa all toimuvast.

Sarnaselt teistele valdkondadele on tugevaks trendiks ka automatiseerimine, mille oluliseks eesmärgiks tööprotsesside efektiivistamise ja kiirendamise kõrval on ka riskide minimeerimine ja inimeste viimine ohutsoonidest välja. Tänu seadmetele, mis eelseadistuse põhjal oma töö suuresti ise ära teevad, ei pea inimene enam nii kaua või nii sügaval maa all viibima, vaid saab kaugjuhtimise teel näiteks hoopis maapealsest juhtimispuldist vajalikke muudatusi teha.