Päikeseenergia tootmisvõimsus (PV) on Eestis alates 2020. aastast kiiresti kasvanud ning 2024. aasta lõpuks oli süsteemiga ühendatud ligikaudu 1,2 gigavati koguvõimsust. Lisaks suurtele arendusprojektidele, mis rajati turule elektrit tootma, on PV-jaamad laialdaselt levinud ka tööstusettevõtete territooriumidel, põllumajanduses ja ärikinnisvaras.

- Lõppemas ei ole mitte päikeseenergia ajastu, vaid hoopis passiivsete päikeseparkide ajastu. Päikeseenergia ei kao, kuid selle väärtus sõltub üha enam salvestusest, aktiivsest juhtimisest ja võimest reageerida turuolukorrale.
- Foto: RMEnergy
PV-jaamade rajamine on võimaldanud kasutada tasuta päikeseenergiat omatarbeks, vähendada elektri ostukulu ning alandada võrgutasusid. Suhteliselt lihtne rajamine on aidanud parandada ettevõtete finantsseisu ja toetada kliimaeesmärkide saavutamist.
Hoogsale päikeseenergia osakaalu kasvule lisanduvad veel mitmed suured arendused, mis on ehitus- või projekteerimisjärgus. Üks suurimaid neist on Risti päikeseelektrijaam, kuhu paigaldatakse 244 MW päikesepaneele. Nii Risti päikeseelektrijaama kui ka mitmete teiste suurte arenduste rajamisse on olnud tihedalt kaasatud ka päikeseelektrijaamade ja energiasalvestus lahendustega tegelev ettevõte
RMEnergy.
“Viimaste aastate jooksul on ettevõtete huvi päikeseenergia vastu märgatavalt kasvanud. Investeeringut nähakse üha enam mitte ainult keskkonnalahendusena, vaid ka võimalusena suurendada energiasõltumatust ja vähendada pikaajalisi kulusid,” räägib
RMEnergy arendusjuht Mihhail Mitrofanov, kelle sõnul võib päikeseelektri toodang kevadest sügiseni katta suure osa Eesti elektritarbimisest. Võrdluseks – 2025. aastal registreeriti Eestis tippkoormuseks 1466 MW.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See kiire kasv on ühest küljest positiivne samm kliimaeesmärkide saavutamise ning regiooni energiaautonoomia ja -julgeoleku tugevdamise suunas. Teisest küljest on see aga muutnud, kuidas ja millal elektrit süsteemis toodetakse, ning nõrgestanud mitmeid eeldusi, mis varem tegid passiivsed PV-investeeringud atraktiivseks. Käesolevas kontekstis tähendab passiivne päikesepark PV-jaama ilma salvestuse ja ajastuspõhise juhtimiseta. Sellise jaama tootmine sõltub otseselt päikesekiirgusest ning toodangu ajastamist ei ole võimalik kohandada vastavalt turusignaalidele.
Probleemid päikeseparadiisis
Suvekuudel ja päevastel tundidel ületab elektri pakkumine üha sagedamini nõudlust. Eestis ja kogu Baltikumis toodavad päikesepargid elektrit sageli samal ajal ning piiriülesed ühendused ei suuda alati ülejäävat elektrit ära kasutada. Tulemuseks on püsivalt madalad elektrihinnad just neil tundidel, kui päikeseenergia tootmine on suurim.
See on viinud olukorrani, kus mõned tootjad on pidanud ajutiselt tootmist vähendama või selle suisa peatama, sest süsteemil puudub võimekus lisanduvat elektrit vastu võtta. “Veel mõni aasta tagasi peeti negatiivseid või väga madalaid päevaseid elektrihindu pigem erandlikuks nähtuseks, kuid nüüdseks on sellest saanud suveperioodil üsna tavapärane turuolukord,” selgitab Mitrofanov.
2025. aastaks ei olnud see enam haruldane nähtus. Suve jooksul võib pikemate perioodide vältel päikesest toodetud elektri võrku müümine tuua väga väikest tulu või toota isegi kahjumit, kui arvestada müügimarginaali ja bilansihalduse kulusid. Eriti haavatavad on päikesepargid, mis on rajatud passiivsete spot-turu varadena – eelkõige väiksemad projektid ilma paindlikkuseta. Tegemist on parkidega, mille ärimudel põhineb toodetud elektrienergia kohesel müümisel võrku.
See muutus mõjutab ka ettevõtteid, kes paigaldasid PV-süsteemi peamiselt omatarbe katmiseks. Kuigi kohapealne päikeseenergia vähendab võrgust ostetava elektri hulka, jääb majanduslik kasu sageli oodatust väiksemaks, sest suurim toodang langeb kokku perioodidega, mil elektri turuhind on madal. Teisisõnu toodab päikesepark kõige rohkem energiat ajal, mil elekter on turul odav.
Selle tulemusena vähenevad omatarbimisest saadavad säästud ning võrku suunatud ülejääk annab sageli väga väikest väärtust. Tegemist ei ole ajutise turutasakaalutusega, vaid päikeseenergia edu loomuliku ja struktuurse üleküllastuse tagajärjega.

Kuidas kontrolli taastada
PV-omanikele võib praegune turuolukord tunduda pettumust valmistav, sest algsed äriplaanid ei tööta enam ootuspäraselt. Seetõttu on lihtne järeldada, et päikesepargid ei ole enam tulusad investeeringud. Tegelikkuses ei ole muutunud päikeseelektri kasulikkus, vaid tingimused, mille alusel see väärtust loob.
Elektril on väärtus mitte ainult tootmise hetkel, vaid eelkõige siis, kui seda saab õigel ajal kasutada, salvestada või turule suunata. Seetõttu peitub lahendus energiahalduse võimekuses reageerida turusignaalidele. Ilma juhtimisvõimekuseta PV-pargid peavad turu tulemustega lihtsalt leppima, samas kui paindlikud süsteemid suudavad hinnasignaale ära kasutada ning saavutada isegi kõrgema tootluse, kui algselt prognoositi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Selline juhtimisvõimekus võib avalduda mitmel kujul: tarbimise nihutamine, tootmise piiramine või energia salvestamine. Just see määrab, kas PV-vara suudab turu- ja süsteemitingimustele tõhusalt reageerida. “Tuleviku edukad päikeseprojektid ei konkureeri enam ainult tootmismahuga, vaid eelkõige võimekusega reageerida turu hinnasignaalidele ja võrgu vajadustele,” ütleb Mitrofanov.
Praktikas on akusalvestus sageli kõige otsesem (ja mõnel juhul ainus) viis anda päikeseprojektile vajalik paindlikkus. Seetõttu kaalutakse salvestust üha sagedamini koos uute PV-investeeringutega. Salvestus võimaldab päikeseelektrit ajas nihutada, müüa seda siis, kui süsteem seda enim vajab, või hoida energiat ületootmise ajal tagasi.
Praktilised väärtuse loomise mehhanismid
Hinnaarbitraaž on energiaturul üks levinumaid näiteid väärtuse loomisest. Selle asemel, et müüa elektrit kohe tootmise hetkel – sageli madala hinnaga – saab energiat salvestada ja müüa hiljem, kui nõudlus ja hinnad on kõrgemad. See vähendab kokkupuudet madalate keskpäevahindadega ning tõstab müüdava päikeseenergia keskmist väärtust.
Sagedusreguleerimine ja muud tasakaalustusteenused pakuvad teistsugust väärtusklassi. Need turud tasustavad varasid, mis suudavad kiiresti ja usaldusväärselt reageerida süsteemi vajadustele. Tasustamine ei põhine ainult toodetud energial, vaid ka valmisolekul ja reageerimisvõimel. Selline osalemine nõuab kiiret juhtimist, mida passiivne PV-tootmine enamasti pakkuda ei suuda.
Ka ilma akusalvestuseta PV-pargid võivad pakkuda piiratud võimalust osaleda allareguleerimises ehk vajadusel tootmist vähendada, kui seda nõuavad turg või süsteem. See võimaldab tootjatel osaleda tasakaalustusmehhanismides, mitte olla lihtsalt sunnitud tootmist katkestama. Nii on võimalik teenida lisatulu paindlikkuse turul või vältida tootmist olukorras, kus elektrihind on negatiivne või madalam kui müügiga seotud kulud.
“Juba täna nähakse turul selget trendi, kus uued päikeseprojektid kavandatakse koos salvestuse ja juhtimislahendustega, sest ainult tootmisvõimsuse lisamine ei taga enam soovitud tootlust,” selgitab Mitrofanov.
Kõik need võimalused eeldavad juhtimissüsteemi, mis on liidestatud agregaatori või virtuaalse elektrijaama (VPP – Virtual Power Plant) teenusega. VPP kasutab algoritme ja prognoosimudeleid, et teha juhtimisotsuseid ning saata jaamadele vastavaid käske, näiteks piirata tootmist või juhtida salvestusvõimsust. Sellist juhtimist saab projektile lisada, kuid ilma selleta jääb isegi tehniliselt paindlik vara praktikas passiivseks ja tururiskidele avatuks.
Mis suunas turg areneb?
Päikeseenergia areng ei ole peatunud, see lihtsalt liigub uude etappi. Elektrinõudlus kasvab jätkuvalt, kuna üha rohkem majandussektoreid elektrifitseeritakse. Tööstusprotsessid, transport, küte ja andmetaristu sõltuvad järjest enam elektrist, mistõttu suureneb süsteemi pikaajaline elektrivajadus.
PV oli ja jääb tugevaks ning asjakohaseks investeeringuks, kuid enam mitte passiivse tootjana. Selle väärtus sõltub üha rohkem sellest, kas süsteem on kavandatud paindliku energialahendusena, mis reageerib turusignaalidele, võrgupiirangutele ja elektrinõudluse ajastusele. “Päikeseenergia tulevik ei sõltu enam ainult sellest, kui palju elektrit toodetakse, vaid sellest, kui targalt ja paindlikult suudetakse seda energiat kasutada ning turule suunata,” sõnab Mitrofanov.
Lõppemas ei ole mitte päikeseenergia ajastu, vaid hoopis passiivsete päikeseparkide ajastu. Päikeseenergia ei kao, kuid selle väärtus sõltub üha enam salvestusest, aktiivsest juhtimisest ja võimest reageerida turuolukorrale. Tuleviku PV-projektid ei ole enam lihtsalt tootmisüksused, vaid aktiivsed osad nutikast energiasüsteemist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.