K-Printi müügiosakonna juht Karol Karu: kui süsteem satub surve alla, murduvad korraga nii tootmine, lubadused kui tellimuste käsitlemine
Karu sõnul ei teki müügi ja tootmise vahele lõhe tavaliselt teadlikult, vaid selle määravad suuresti ettevõtte strateegia ja turuolukord. Kui eesmärk on kiiresti kasvada, peab müük suutma mahu sisse tuua ja tootmine sellele järele tulla. Üha suuremat rolli näeb ta ka tehisintellektil, kuid seni on K-Print ehitanud automatiseerimise üles selgete reeglite ja kontrollitud protsesside peale. Oma kogemusi jagab Karol Karu ka Pärnu tarneahelakonverentsil.
Järgneb intervjuu Karol Karuga.
Teie kogemus näitab, et kui tellimuste maht kasvab väga kiiresti, siis ei ole küsimus ainult müügis, vaid kogu süsteemi võimes sellele järele tulla. Mis murdub sellises olukorras esimesena: müügi lubadused, tootmise võimekus või tellimuste käsitlemise protsess?
Ikka kõik korraga. Kui tootmise võimekus murdub, murduvad ka klientidele antud lubadused ja tellimuste käsitlemise protsess.
Sageli nähakse müüki ja tootmist eri pooltel lauda, kuigi klient tajub neid ühe tervikuna. Mis on teie hinnangul see kõige olulisem juhtimisviga, mida ettevõtted teevad, kui nad müügi ja tootmise vahele liiga suure lõhe lasevad?
Vaevalt et keegi teadlikult osakondade vahele lõhel laseb tekkida. Ettevõtte strateegia ja turuolukord panevad mingil määral paika jõudude dünaamika osakondade vahel.
Kui strateegiline eesmärk on jõuliselt kasvada, siis peab müük müüma ja tootmine suutma vastava tootmismahu ära toota. Strateegilised eesmärgid ja rollid nende täitmises peavad mõlemale osakonnale olema väga selged nii juhtkonna kui ka osakonna tasemel.
K-Print on rääkinud ka tehisintellekti kasutamisest tellimuste töötlemisel. Kus läheb teie meelest piir selle vahel, mida tasub automatiseerida, ja selle vahel, kus inimene peab ikkagi ise otsustama?
Oleme töövood siiani ehitanud suhteliselt lollikindlalt ja konkreetseid raame seades. Hetkel kompame neid piire aina edasi, et jõuda iseseisva kliendisuhtluseni.
Tooksin välja kaks olulist asja. Automatiseerimisel oleme ehitanud üles struktureeritud vood, kus tehisintellektil on kindlalt defineeritud roll ja piirid. Teiseks oleme enne protsessi kasutuselevõttu seda põhjalikult testinud, nii et inimene teeb viimase kontrolli.
Lõpuks on eesmärk siiski jõuda autonoomsete voogudeni, mis ei vaja inimese klõpsu ega kontrolli.
Pane tähele! Karol Karu esineb 21.-22. mail toimuval Pärnu tarneahelakonverentsil, kus räägib K-Printi 80-tuhande eurosest veast, mis pani koostöö proovile. Programmi ja pääsmed leiab SIIT.
Seotud lood
Meie planeerimissüsteemis toimunud muudatused on märkimisväärsed ja nõudluse prognoosimise viimine täielikult tarneahela osaks on suurendanud ettevõtte võimekust optimeerida planeerimisprotsesse, sõnab maikuus toimuval Pärnu tarneahelakonverentsil esinev Coca-Cola HBC Poola ja Baltikumi logistikajuht Katarzyna Rybicka-Dećko.
Ehitus- ja puidusektori tarneahelat hoiavad praegu surve all nii sisendhindade kõikumine kui ka vajadus juhtida kulusid olukorras, kus jaehinnasurve kandub edasi klientideni. Puumarketi tarneahela juhi Madis Varendi sõnul tekitab ebaefektiivsust mitte ainult turg ise, vaid ka see, kui ettevõtte sees liiguvad ost, müük ja ladu eri eesmärkide järgi.
Jaekaubanduses paistavad tarneahela vead kõige kiiremini välja tühja riiulina, kuid Selveri äriarvestusjuhi Kristjan Andersoni sõnul on tegelik probleem sageli palju varasem. Tema hinnangul on kõige keerulisem nõudluse hindamine, mida mõjutavad korraga vigased minevikuandmed, konkurentide kampaaniad ja kiiresti muutuv ostukäitumine.
Tootmises ei määra kiirust enam ainult masinad, vaid see, kui kiiresti ja täpselt liiguvad andmed. Kui info ei jõua õigel ajal õigesse kohta, muutub ka kõige paremini üles ehitatud protsess ebaefektiivseks.
Enimloetud
1
2
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tööstur sai Elektrilevilt ja Eleringilt 5-miljonilise hinnapakkumise
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele
