Selveri äriarvestusjuht Kristjan Anderson: suurim tarneahela kitsaskoht on nõudluse hindamine
Jaekaubanduses paistavad tarneahela vead kõige kiiremini välja tühja riiulina, kuid Selveri äriarvestusjuhi Kristjan Andersoni sõnul on tegelik probleem sageli palju varasem. Tema hinnangul on kõige keerulisem nõudluse hindamine, mida mõjutavad korraga vigased minevikuandmed, konkurentide kampaaniad ja kiiresti muutuv ostukäitumine.
Andersoni sõnul ei teki tootjate, kaupmeeste ja logistikaettevõtete vahel ühist vaadet nõudlusele ka seetõttu, et iga osapool lähtub oma eesmärkidest. Jaeketid püüavad optimeerida laoseisu, tootjad ja hankijad kasvatada stabiilset mahtu ning logistika otsib protsesside tõhusust. Nii tuleb tarneahela juhil pidevalt otsida tasakaalu hea saadavuse, madala laoseisu ja konkurentsivõimelise hinna vahel, rääkis maikuus Pärnu tarneahelakonverentsil esinev Anerson Tööstusuudistele.
Järgneb intervjuu Kristjan Andersoniga.
Jaekaubanduses nähakse tarneahela probleeme sageli alles siis, kui kaup on puudu või nõudlus muutub ootamatult. Mis on praegu see kitsaskoht, mida tarneahelas alahinnatakse, kuid mis mõjutab tegelikult kõige rohkem nii varude taset kui ka müügitulemust?
Nõudluse hindamine on kõige keerulisem. Väljund paistab kiiresti välja: tühi riiul. Eriti hästi tuleb see esile kampaaniatoodete puhul, kus kauba lõppemine on kõige suurem probleem.
Põhjuseid on mitu. Mineviku andmetes esineb vigu, mille mõju ei osata hinnata, ja need kanduvad edasi järgmiste prognoosideni. Samal ajal mõjutavad tulemust muud taustsüsteemi tegurid, näiteks teiste turuosaliste tegevused, kui sama toode või selle analoog on teises jaeketis soodsama hinnaga.
Lisaks muutub klientide ostukäitumine pidevalt. 2020ndad on teinud kaupmeestele klientide ostukäitumise muutuste hindamise eriti keeruliseks.
Pane tähele! Kirstjan Anderson esineb 21.-22. mail toimuva Pärnu tarneahelakonverentsi tootjate, logistika- ja kaubandusettevõtete vestlusringis, mis keskendub kiirele hinnatõusule ja selle leevendamisvõimaluste otsimisele allavoolu-tarneahelas. Täispika programmi ja pääsmed leiab siit. Regular bird soodushind 24. aprilli südaööni!
Tootjad, kaupmehed ja logistikaettevõtted räägivad kõik prognooside tähtsusest, kuid praktikas kipuvad need ikkagi eri osapoolte vahel lagunema. Mis on teie kogemuse põhjal peamine põhjus, miks ühine vaade nõudlusele ei teki?
Osapoolte eesmärgid on mõnevõrra erinevad. Jaeketid püüavad laoseise optimeerida, hankijad ja tootjad püüdlevad stabiilse ja kasvava kaubamahu suunas ning logistika taotleb protsesside efektiivsust.
See tähendab harvemaid ja suuremaid tarneid ning suuremaid logistilisi ühikuid, olgu selleks plokk, kast või alus. Kui iga lüli püüab eelkõige täita oma eesmärki, siis ühist vaadet nõudlusele ongi keeruline kujundada.
Jaekaubanduses on surve korraga hoida head saadavust, madalat laoseisu ja konkurentsivõimelist hinda. Millise valiku peab tarneahela juht täna kõige sagedamini tegema millegi arvelt ja kuidas seda otsust targalt juhtida?
Kõik kolm kriteeriumi on olulised, aga nende kohaldamine reaalsuses on vastuoluline. Võib juhtuda, et vähe liikuval kaubal on hea saadavus, aga kiiresti ringleval ja hea hinnaga tootel on saadavus halb.
Negatiivne rahaline tagajärg paistab seejuures kõige selgemalt välja varudes. Käibele on palju keerulisem juurde arvestada seda osa, mis jääb out of stock’i tõttu saamata.
Tarneahela juhi hoovana näen siin paindlikkust tarnegraafikutes. Piir läheb seal, kus lisanduv tulu katab ära lisanduvad kulud.
Tulekul! Pärnu tarneahelakonverents 2026 “Meie riskid ja võimalused” toimub 21.-22. mail.
Tööstusettevõtetest on laval: HANZA Mechanics Narva, Orkla Eesti, Milrem Robotics, KPrint, Aurigthec Estonia, Barrus, Vok Bikes.
Peamised teemad: riskide juhtimine, tervikplaneerimne, kulude ja varude juhtimine, koostöö ettevõttes ja tarnijatega, motivatsiooni.
Regular bird soodushind 24. aprilli südaööni.
Täispika programmi ja pääsmed leiat siit.
Seotud lood
Vale protsessiklapi- ja ajamivalik võib viia tootmise ootamatute seisakuteni ja liigse energiakuluni
Toidu- ja joogitööstuses, keemia- ja farmaatsiasektoris, veetöötluses ning erinevates automatiseeritud tootmisprotsessides kasutatavad protsessiklapid on tööstuslikes süsteemides keskse tähtsusega komponendid. Klapi kvaliteet mõjutab otseselt süsteemi töökindlust, aidates vältida lekkeid, minimeerida seisakuid ja tagada protsessi stabiilsus ka muutuvates töötingimustes.
Enimloetud
1
2
3
Rahatarkuse edendaja: “Mind maksumaksjana vihastas, kui minister ütles, et maksame trahvi. Et minu raha eest selliseid mõttetuid trahve makstakse”
4
5
Türgi ettevõtte asutaja taust on aga enam kui kirju - uurimine seoses altkäemaksu kahtlusega
Viimased uudised
Katre Kõvask: Eesmärk jõuda positiivse EBITDAni aasta pärast
Rahatarkuse edendaja: “Mind maksumaksjana vihastas, kui minister ütles, et maksame trahvi. Et minu raha eest selliseid mõttetuid trahve makstakse”
Üritused
Hetkel kuum
Kaebuse esitanud konkurendils oli Saku Õlletehas.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele