- ST
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.
Pisut rohkem kui aasta Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti piirkonda juhtinud Petr Hermann viibis esmakordselt Eestis, et tutvuda ettevõtte siinsete suuremate klientide ja koostööpartneritega. “Loomulikult otsime ettevõttena alati kasvu ja kasumlikku kasvu, kuid sellest ei piisa. Peaksime vaatama suure kirega meie klientide poole, kuidas nad on rahul meie poolt pakutavate teenustega ning tõesti looma klientidele ainulaadse kliendikogemuse, millest nad ka kasu saavad. See on miski, millele oma karjääri jooksul palju tähelepanu pööran ja mida ma püüan omalt poolt tuua Baltikumi ja Põhjamaadesse,” kinnitas ta. “Schneider Electricus võime tõesti olla uhked, et meid on mitu korda tunnistatud juhtivaks jätkusuutlikkuse ettevõtteks kogu maailmas. Meie ärifilosoofia on, et see, mida me teeme, avaldaks positiivset mõju kohalikule ühiskonnale, ümbritsevatele inimestele ja planeedile.”
Petr Hermann, PhD
- Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti regiooni juht.
- Teinud teadustööd USAs, töötanud ka erinevate energiatootmisseadmete projekteerijana.
- Schneider Electricus töötanud erinevatel positsioonidel aastast 1999, alustades Tšehhi võtmekliendihalduri ametikohast, seejärel juhtinud SE tegevust Sloveenias, Horvaatias ja Bosnias, seejärel eri juhtivates ametites Euroopa, Ida-Euroopa ja Kagu-Euroopa regioonides. Veidi rohkem kui aasta töötab SE Põhjamaade ja Baltikumi juhina.
- 4 poega, kõik tehniliste huvidega.
Eesti visiidil kohtus Hermann Eesti suurima infrastruktuuriettevõttega Elektrilevi, millega koostöös on Schneider Electric saanud panustada kriitilisse infrastruktuuri, et võrgud käiks kaasas järjest suureneva elektrinõudlusega. Schneider Electricu toodang aitab kõikidel tasanditel tugevdada Eesti elektrivõrku riistvaraseadmetega, automatiseerimisega ja lisaks ka tarkvaralahendustega, et saada kõige rohkem kasu energia juhtimisest. “Kohtusin ka kahe meie suure kohaliku partneriga – Harju Elekter ja Eltech Solutioniga, sest oma tegevuses usume, et parim tehnoloogia koos kohaliku oskusteabe ja paindlikkusega võimaldab meil olla kõige edukamad ja jätta kohalikule ühiskonnale positiivne jalajälg,” märkis ta.
Jätkub intervjuu Petr Hermanniga.
Arvestades teie teadmisi ja kogemust, tundute olevat õige inimene, et anda soovitus, mis oleks õige kurss Eesti energeetika tulevikuks. Kuna meil on üsna suur elektritootmisvõimsuste puudujääk, siis mis oleks sobivaimad viisid Eestile selle lünga täitmiseks?
Usaldusväärne ja elujõuline elektritootmine õige hinnaga tähendab praegu selgelt konkurentsieelist kohaliku majanduse jaoks. Tõepoolest, Euroopa on selles veidi maha jäänud, sest USAs on elektrihinnad oluliselt paremad ja Hiinas omakorda oluliselt veel paremad kui USAs ja kõik see on seotud õigete investeeringutega elektritootmisse. Peame õppust võtma paljudest kriitilistest olukordadest, mis on Ukrainas ja Lähis-Idas, et suuta oma energiakasutusmudelites saavutada ka geopoliitiline sõltumatus.
Kui vaatan Eestit, siis usun, et te leiate õige mudeli, küsimus on kiiruses ja paratamatu on, et peate natuke kiirendama protsesse. Loomulikult on investeeringud päikese- ja tuuleenergia tootmisse õige suund, mis võimaldab saada elujõulisemat energiat õigete hindadega, kuid see peab olema seotud salvestamisega ja ma veendusin, et Elektrilevi ka töötab selles suunas. Kohalike partneritega on turule tulnud ja veelgi tulemas akusalvestust. Arutasime ka Paldiski energiasalvestit, mis on väga ettevõtja vaatega ja õige projekt ning keskpikas perspektiivis täiesti vastavuses Eesti vajadustega. Kõik need investeeringud tuleks ära teha, sest ülejääk on Eesti elektritootmises ju ainult siis, kui puhub tuul ja päike paistab, aga üldiselt aasta lõikes tarbib Eesti ikkagi rohkem kui toodab. See on väga ebaefektiivne kogu Eesti majandusele ja avab teid geopoliitilistele riskidele, kuigi teil on kaablite kaudu tugev side Soomega, Lätiga ja läbi Läti ka Leedu ja Rootsi ning ülejäänud Euroopaga.
Iga riigi jaoks on energeetikas võtmetähtsusega püüd saavutada iseseisvust ja alles siis olla seotud tugeva Euroopa energiaturuga. Minu arvates oleks pikemaajaline viis, kuidas Eesti saaks edasi minna, mõelda väikeste moodulreaktorite peale. Saan aru, et Eestis on mõned mõtted ja plaanid sel teemal, kuid see vajab tagant tõukamist, et asjad ei võtaks liiga kaua aega. Väikeste moodulreaktorite tootjad pakuvad ka üha enam täislahendusi, mida saab suhteliselt kiiresti paigaldada. Me räägime ikka veel aastatest, kuid see käib suhteliselt kiiresti võrreldes klassikalise tuumaelektrijaama rajamisega. Riigilt nõuab see muidugi suurt ettevalmistust ja palju oskusteavet, aga Euroopas on see kõik olemas ja ma usun, et tuumaenergia võiks ka Eestis olla oluline osa sellest otsitavast tuleviku energiamudelist.
Hetkel kuum
Kui kindlalt te usute Euroopa ühtsesse energiaturgu, sest juba on näha, et oma siseturu ja madalama hinna kaitseks on nii Norras kui ka Rootsis tehtud avaldusi, et tuleb piirata energiavooge Euroopa ühest piirkonnast teise hinnakõikumiste vältimiseks. Eesti ja Balti regioon on viimase kümnendi jooksul seevastu rohkem lootnud just rahvusvahelistele ühendustele, et seeläbi lahendada kõik meie piirkonna tootmisprobleemid. Mis on teie prognoos selle turu toimimise osas?
Kõigepealt tunnustaksin seda, et Euroopa energiaturg on üles ehitatud nii, et see võimaldab riikidevaheliselt turvaliselt pakkuda elektrit ja energiat sinna, kus seda vajatakse. Samas on Euroopa eri piirkondades riigid, kellel geograafia või olemasolevate energiaallikate kombinatsioon on võimaldanud saada tugevamat energiatootmist parema hinnaga. Siinkandis on need tavaliselt Põhjamaad, alustades Norrast, Soomest, kuid ka Rootsi ja Taani. Üldreeglina on neil teisest turgudest oluliselt parem elektrihind ja neil on ka tihedamini ületootmine. Selles kontekstis toob Eesti ühendus Soomega teile kasu. Võrreldes Euroopa keskmisega on teil ju nii ettevõtete kui kodumajapidamiste jaoks natuke parem elektrihind, mis on üldjoontes ju hea seis. Hind on küll kehvem kui Soomes, Rootsis või Norras, aga siiski parem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Põhjamaades kõlab samas üha rohkem arutelusid, kas nende jaoks on üldse hea eksportida seda odavamat energiat, sest nad näevad, et see annab neile kohapeal kasutades tugeva konkurentsieelise. Nende riikide vaates on ju õige küsida, kas me peaksime tõesti elektrit eksportima või pigem laskma erinevatel investoritel tulla meie juurde ja tarbida seda energiat siin ning seeläbi muuta meie majandus võimsamaks. See oleks ju lihtne ja nii hoiaks nad ka energia hindu endi inimeste jaoks pigem madalamal.
Nii on see praegu, kuid kõik ei pruugi kesta igavesti. Ma usun, et iga riik peaks kõigepealt enda eest hoolitsema ja investeerima, et oleks piisavalt tootmisvõimsust. Näeme selgelt, et näiteks praegu on kogu maailmas suur megatrend digitaliseerimine ja tehisintellekti kasutuselevõtt kõikjal. Põhjamaad on praegu ülekaalukalt kõige edukam piirkond Euroopas andmekeskuste ligimeelitamisel ja sellel on tugev positiivne mõju majandusele. Nende sammudega kaasneb aga see, et üha vähem ja vähem on võimalik energiat eksportida, sest need andmekeskused on väga energiamahukad ja selle asemel, et üle jääda, võib puudugi tulla. Põhjamaad on neis sektoreis väga ettevõttlikud, investoreid on palju ning kiiresti arenevad ka erinevad elektrienergiamahukad tööstusharud. Luuakse tehnoloogiad, milles suudetakse olla juhtpositsioonil, mis on jälle midagi väga positiivset kohaliku majanduse jaoks. Nii et nad tõesti kasutavad hetke energiatootmise ülejääki oma majanduse ja inimeste hüvanguks.
Kuskil on üle, aga kuskil on puudu ning rahvusvaheliselt on aktuaalne teema energiavaesus. Schneider Electricul on selle kohta suur rahvusvaheline aruanne, aga kas teil on võrreldavaid andmeid ka Eesti või Balti regiooni kohta energiapuuduse kontekstis, sest kui täiendavaid tootmisvõimsusi siia ei rajata, on see halvimal juhul meie tulevik?
Energiapuuduse või energiavaesuse teemat tuleb vaadata õiges kontekstis – tegu on optimeerimist vajava trilemmaga, nagu Maailma Energeetikanõukogu selle sõnastanud on. Üks asi on energia kättesaadavus, st kas on olemas tootmisvõimsused ja kvaliteetne võrk toodetud elektri kohaletoimetamiseks kodude ja äritarbijateni. Teine teema on taskukohasus ehk kui palju inimesed või tööstusharud saavad endale energiat lubada võrreldes mõne muu investeeringuga, kõik on ju proportsionaalne.
Viimane teemanurk on see, kuidas kogu energiasektor mõjutab kohalikku ökosüsteemi. See ei ole kaugeltki mitte ainult energiatootmise heitkoguste küsimus, vaid te võite ette kujutada, millist mõju avaldab näiteks põlevkivi kaevandamine kohalikule ökosüsteemile. Nende kolme vaatepunkti koondvaates on Eesti praegu umbes keskmiste seas maailmas, sest te kasutate üsna palju põlevkivi, millel ei ole kõige optimaalsem mõju kohalikule ökosüsteemile. Teisest küljest ei ole veel liiga suurt vahe tootmise ja nõudluse vahel. Kättesaadavuse ja taskukohasuse seisukohalt olete veidi paremad kui Euroopas keskmiselt, kuid siiski halvemad kui maailma parimatel turgudel, näiteks USAs, Hiinas ja mõnedes teistes riikides.
Arvestada tuleb aga, et tegu on ju aktiivse konkurentsiga ning iga riik püüab oma positsiooni parandada. Suures plaanis tehakse seejuures samu asju, sest näeme, et maailma tulevik on elektriline. Üha vähem ja vähem kasutatakse gaasi, erinevaid fossiilseid kütuseid, sest me usume, et on tõestatud, et elekter on kõige tõhusam energiaallikas erinevateks kasutusaladeks. Seda saab kergesti kontrollida, automatiseerida ja ka nõudlust reguleerida. Konkurentsis edu saavutamiseks on oluline, et Eesti töötaks ka nõudluse poole juhtimisega, et oleks olemas süsteem, mida toetab valitsus ja regulatsioonid. Paigas peavad olema stiimulid, mis võimaldaks inimestel ja tööstusharudel liikuda üha enam elektrifitseerimise suunas viisil, et igaüks saaks mängida ka aktiivset rolli süsteemi stabiliseerimisel. Hoonete tarbimise juhtimise lahendamine seisab samuti Eestil ees ja see on väga oluline tükk kogu tuleviku energeetikamiksist.
Üsna frustreeriv teema nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete jaoks on lisaks elektrihinnale olnud pidevalt kasvavad võrguteenuste arved. Veel kümnend tagasi oli võrguteenuste osa koguarves suhteliselt tähtsusetu, nüüd aga ulatub see koos erinevate tasudega halvimal juhul peaaegu pooleni elektriarve kogusummast. Ja ikkagi kinnitavad valdkonna eksperdid, et tegelikult on rahast puudu ja võrkudesse on vaja investeerida veel miljardeid. Kuidas tasakaalustada seda moderniseerimise vastuolu, et elektrifitseerimise trendiga kaasa minna tahetakse, aga elektritootmisesse investeerimise kõrval jäävad vananenud elektrivõrgud “vaeslapse rolli”?
Kõige tõhusam meetod on siinkohal digitaalsete tehnoloogiate kombinatsioon, mis võimaldab võrgul töötada väga turvaliselt, kuid kõige optimaalsemal viisil, koos üha suurema võimekusega salvestada ja integreerida. Ja ma ei pea silmas mitte ainult spetsiaalseid salvestusseadmeid, mis vajavad jällegi erilisi ja suuri investeeringuid, vaid pigem kõigi rajatiste, tööstuste ja hoonete integreerimist, et nad osaleksid oma tarbimise juhtimisega võrgu stabiliseerimisel. Need investeeringud on lühema tasuvusajaga ning sellisel juhul ei ole vaja teha nii suuri kulutusi kallite tootmisvõimsuste rajamiseks ega ka ülekandevõrkude tugevdamiseks ühe või teise uue tootja liitmisel. Vajalikud on ka sammud absoluutseks keskendumiseks energiatõhususele, sest kõige tõhusam energia on see, mida me suudame säästa.
Viimane, kuid mitte vähem tähtis osa, mida Eesti energeetikas napib, on kvalifitseeritud inimesed. Kas te Schneider Electricus või koostöös kellegagi juba lahendate seda küsimust, sest tundub, et Eestis ei ole liiga palju selliseid noori inimesi nagu teie pojad, keda te ütlesite olevat enim huvitatud STEM-ainetest ja elektriasjadest? Noorte jaoks on atraktiivne mitte keerukate reaal- ja inseneeriaainete omandamine, vaid nad kujutavad tihti oma tulevikku ette hoopis mõjuisiku, bloggeri või arvutimängude guruna.
Nii see on – nii meie kui teised energiatehnoloogia ettevõtted kogeme üha enam väljakutseid, et leida õigeid ja hästi haritud andekaid inimesi inseneriteaduskondadest. Osa meie tööst on tõesti oma valdkonda populariseerida ja rääkida, mida uued energiatehnoloogiad toovad. Nagu me ju rääkisime - tulevik on elektriline ja selles vallas võivad inimesed leida palju häid ja ka hästi tasustatud töökohti. Rääkimise kõrval teeme aktiivselt koostööd ülikoolidega, aga ka kutseõppeasutustega. Näiteks Eestis on meil konkreetne koostöö seoses energiaautomaatikaga, kus me pakkusime koos meie kohalike partneritega automaatikatehnoloogiaid ülikoolile, et noored saaksid oma eriaalaõpingutes n-ö “valdkonna uuemate mänguasjadega mängida”. Eestis toetame erinevate koostööprogrammidega energeetikaalast õppetööd nii Tallinna Ehituskoolis, TalTech Tartu Kolledźis, Tallinna Mehaanikakoolis kui ka Ida-Viru Kutsehariduskeskuses.
Asi ei ole ju ainult tehnoloogias, vaid meil on vaja, et inimesed valdaksid seda tehnoloogiat. Ja viimasena, kuid mitte vähem tähtsana, ütleksin, et peame tegutsema vastutustundlikult ka Euroopa tuleviku vaates. Just selles mõttes, et energeetika valdkonnas asuks võtmetähtsusega oskusteave ja tootmine Euroopas. Ka meie oleme Schneider Electricus saanud oma õppetunnid ja meil on mitme keskuse strateegia, sest me oleme ülemaailmne ettevõte. Püüame selgelt ehitada Euroopat Euroopa jaoks, Põhja-Ameerikat Põhja-Ameerika jaoks ning Hiinat Hiina jaoks, kuid pöördume ikkagi tagasi Euroopasse, nii et teadus- ja arendustegevuse pädevus oleks olemas siin kuni võtmetähtsusega strateegilise tootmiseni. Mitte küll Eestis, aga teie naaberriigis Lätis, on meil näiteks Riias suur tehas energiaseire ja automatiseerimise tehnoloogiate tootmiseks, mis omal alal on üks Euroopa juhtivaid.
Ka Põhjamaades on meil paar uurimis- ja arenduskeskust, mis tegelevad üks kõige kriitilisema teemaga uue energiamaastiku tuleviku seisukohalt – see vahelduv- ja alalisvoolu muundamisega. Taanis ja Rootsis asub meil teadus- ja arendustegevus arukate hoonete jaoks. Kõik see on oluline, et me ei peaks mitte ainult meelitama õpilasi, vaid saaksime anda neile tõesti parimaid töökohti ja oskusteavet siin Euroopas, sest me näeme, et geopoliitika on täiesti ettearvamatu. Just selle nimel töötame ka Eestis ja teeme seda koos oma kohalike partneritega.
Uuri Schneider Electric Eesti kohta lähemalt SIIT.
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Ettevõtete keskmine kahjusumma pea 100 000 eurot
Nõuanded tavatööstusele kaitsevaldkonda sisenemiseks
Üritused
Hetkel kuum
„Kus vähegi liinimeetreid on, need ka täis pannakse.“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele
