Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Suuremahuliste investeeringute puhul ei ole ostjal enamasti mõistlik kogu summat kohe välja käia. Kui Eesti ettevõte ei paku lahendust, kuidas ostu rahastada, teeb seda sageli konkurent. Fotol Muuga sadam.
  • Suuremahuliste investeeringute puhul ei ole ostjal enamasti mõistlik kogu summat kohe välja käia. Kui Eesti ettevõte ei paku lahendust, kuidas ostu rahastada, teeb seda sageli konkurent. Fotol Muuga sadam.
  • Foto: Renee Altrov
Savi sõnul eeldavad paljud ettevõtted ekslikult, et suurte klientide rahastus on alati olemas. „Rahvusvahelisel turul ei konkureerita enam ainult toote või teenuse kvaliteediga. Tegelikkuses otsivad ka rahvusvahelised kontsernid ja riigiasutused võimalusi, kuidas suuri investeeringuid paindlikumalt finantseerida.“

Miks jäävad head eksporditehingud katki?

See probleem puudutab eelkõige kapitali- ja kestvuskaupade tootjaid ning suuremahuliste teenuste pakkujaid, kelle projektide väärtus ulatub sadadesse tuhandetesse või miljonitesse eurodesse. Selliste investeeringute puhul ei ole ostjal enamasti mõistlik kogu summat kohe välja käia. Kui Eesti ettevõte ei paku lahendust, kuidas ostu rahastada, teeb seda sageli konkurent.
Savi sõnul on Lääne-Euroopas selline lähenemine juba tavapärane. „Seal müüvad edukad eksportijad koos seadme, tehase, tarkvaralahenduse või muu suure investeeringuga ka selle finantseerimise.“

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele