Anu Ruul: juht, ära pisenda kestlikkuse teemat! Kuumalainete kahju ulatub juba miljarditesse

Eesti eksportivad ettevõtted näevad ESG-d sageli kohustusena tegeleda aruandluse, vastavusnõuete või administratiivse tegevusega, aga mitte võimalusena siduda see oma strateegiaga ja kasutada konkurentsieelisena, selgitab äsja Taltechis jätkusuutliku tootmise eriala lõpetanud Marcus Kukkonen oma magistritöös „ESG-põhimõtete integreerimise võimekus äristrateegiasse kui konkurentsis püsimise eeldus Eesti eksportivate ettevõtete näitel".

Praktikale peale vaadates pole ime, et kolmetäheline lühend ESG tekitab ettevõtjates negatiivseid tundeid. Suuname fookuse taas innovatsioonile, kestlikule kasumlikule tehnoloogiale ja äriarendusele – sellele, mis vähemalt algselt pidi olema ka ESG aruandluse eesmärk, kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.

ESG on suur teema, mis nõuab ettevõtetelt kaasamõtlemist ja arusaamist, kuid seejuures tuleb juhtidel ära teha ka oma põhitöö ehk hoida tehased töös. Paljud suured tööstusettevõtted teevad pingutusi, et toota tõhusamalt ja jätkusuutlikumalt, vähendada raiskamist ja valmistuda ESG-aruandluseks.

Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.