Andri Haran: tehnoloogiainimeste puudus ei lase ettevõtetel edasi liikuda
Eesti tööstuse suurimaks komistuskiviks pole mitte tellimuste puudus, vaid tühimik tööjõuturul. Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran tõdeb, et ilma uue põlvkonna insenerideta kaotame rahvusvahelises konkurentsis kiiresti koha. Probleem on aga sügavam kui pelk peade arv – meie haridussüsteem ja ettevõtted sörgivad tehnoloogia arengul sabas.
Loe AI kokkuvõtet
Inseneride puuduse leevendamiseks on riik kutsunud ellu Inseneriakadeemia, mis on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude ühine koostööalgatus tõstmaks inseneeria valdkonna hariduse kvaliteeti ja tagamaks uute inseneride pealekasv.
Programmi juhib Haridus- ja Noorteamet ning eesmärkide saavutamiseks on eraldatud 37 miljonit eurot. Hiljuti ilmus aga Riigikontrolli audit, mille põhisõnum on skeptiline – Inseneriakadeemia loodi nii, et tegelik inseneride vajadus polnud selge.
Andri Haran nendib intervjuus Tööstusuudistele, et tegevuste algatamisel lähtuti siiski parimast teadaolevast andmestikust – OSKA prognoosidest – ja praegu on veel vara Inseneriakadeemia mõju mõõta.
Kui terav on inseneride puudus teie vaates praegu ja millistes valdkondades või profiilides on see kõige suurem?
Seotud lood
“Oleme niigi selle haridusmaastiku ümberkorraldamisega hiljaks jäänud”
Riigikontrolli hinnangul ei pruugi 37 miljoni euro suurune Inseneriakadeemia aidata inseneride nappust püsivalt leevendada, kuna noorte reaalainete baas jääb juba põhikoolis nõrgaks. Audit heidab programmile ette ka seda, et riik käivitas lahenduse ilma piisavalt täpse teadmiseta, kui palju ja millise profiiliga insenere Eesti tegelikult vajab.
Eesti haridusmaastikul käiv kutsereform ei muuda kõrgkoolide igapäevatööd üleöö, kuid selle mõju ulatub meist kaugemale – tulevaste tudengiteni ja sealt edasi kogu tööstussektorini, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikainstituudi direktor Raul Kütt.
Insneneriakadeemia kaudu inseneeriaõppe arendamisse suunatava 37 miljonit eurot tuleks ära jagada vastupidiselt nii, et lõviosa ei läheks kõrgharidusse, vaid hoopis huviharidusse, leiab Radius Machiningu asutaja ja tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois.
Masina- ja metallitööstuse ettevõtted valmistuvad lähiaastatel taas tugevaks palgasurveks ning konkurentsiks kvalifitseeritud töötajate pärast. Infopanga sektori kvartaliraporti järgi prognoosivad ettevõtete juhid järgmise kuue kuu jooksul kõige kiiremat kasvu just keskmises palgas, samal ajal kui töötajate arvu oodatakse samuti suurenemas.
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.
Enimloetud
2
4 soovitust ettevõtjale vaidluse vältimiseks selle üle, millal oleks tulnud riiki teavitada
5
“Oleme niigi selle haridusmaastiku ümberkorraldamisega hiljaks jäänud”
Viimased uudised
4 soovitust ettevõtjale vaidluse vältimiseks selle üle, millal oleks tulnud riiki teavitada
Üritused
Hetkel kuum
“Väikestest startup’idest on kõht täis saanud”
“Minu energia hakkas kaduma”
Inseneride keskmine palk läheneb 3000 eurole
“Oleme niigi selle haridusmaastiku ümberkorraldamisega hiljaks jäänud”
Isemajandav andmekeskus: ise toodab päikesest ja tuulest energiat ning ise ka tarbib.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele