Raul Kütt: kutsereformi edu sõltub sellest, kas suudame murda vana mõtteviisi
Eesti haridusmaastikul käiv kutsereform ei muuda kõrgkoolide igapäevatööd üleöö, kuid selle mõju ulatub meist kaugemale – tulevaste tudengiteni ja sealt edasi kogu tööstussektorini, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikainstituudi direktor Raul Kütt.
Tallinna Tehnikakõrgkool on Eesti suurim rakenduskõrgkool. Meie ootame õppima nii gümnaasiumi kui ka kutseõppeasutuste lõpetajaid. Kuna meie õpe on tugevalt praktilise suunitlusega, arvestame sisseastumisel ka varasemat erialast ettevalmistust. Kui kutsekooli lõpetanu jätkab samal erialal, annab see talle eelise – nii punktide arvestuses kui ka sisulises valmisolekus.
Seotud lood
„Kui koolist tuleb poolfabrikaat, on reform läbi kukkunud,“ ütleb tööstusjuht Veljo Konnimois. Just sellist tulemust kardavad paljud ettevõtjad, kui riik plaanib muuta kutsehariduse nelja-aastaseks ja üldhariduskeskseks.
Riigikogu juurde loodud Eesti konkurentsivõime ekspertkogust on praktilist kasu vaid juhul, kui seal annavad tooni Eestis arendatud tooteid eksportivad ettevõtjad, vastasel juhul on tegu aja ja raha raiskamisega, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Raul Kütt.
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Bestnet avab uue müügi- ja tootmiskeskuse
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele