Kõrgtööde ohutuses tehakse endiselt liiga tihti kompromisse

„Sagedaseim viga on see, et kasutajad valivad ja ostavad seadmeid ilma korraliku riskianalüüsita ja/või ilma igasuguse kõrgustes töötamise koolituseta. Selle tulemuseks soetatakse seadmed, mis ei ole vastava ülesande jaoks sobivad või ohutud,“ selgitab Tutt.

Omamoodi väljakutse on tagada, et töötajad kasutaksid kaitsevahendeid järjepidevalt, mitte ainult kontrolli olemasolul. Tuti sõnul ei piisa siin üksnes reeglitest, vaid vaja on süsteemset lähenemist, mis võtaks arvesse töö eripärasid ja toodete kasutusmugavust töötaja jaoks. „Lahendus peitub sobivaimate toodete leidmises ning koolitustes, kuidas neid kasutada ja kõrgustes töötada. Tasub tutvuda uute kukkumiskaitsevahenditega, mis on viimasel ajal aina kergemaks ja mugavamaks muutunud. Ja tööandja poolt peab olema korralik järelevalve ja kontroll, et inimesed kukkumiskaitsevahendeid kasutaksid ja teeksid seda korrektselt.”

Tööohutuse arengut mõjutavad positiivselt uued tehnoloogiad ja disainisuunad, olles muutnud ergonoomia ja kasutusmugavuse sama oluliseks kui ohutuse. Kukkumiskaitsevahendite puhul on näha selget trendi kergemate ja ergonoomilisemate toodete suunas. Näiteks Skyloteci uued rakmed ja kukkumiskaitsevahendid on disainitud nii, et need oleksid oluliselt kasutajasõbralikumad ja koormaksid kandjat vähem – uued mudelid kaaluvad juba kilo vähem kui varasemad.

Tehnoloogilistest arengutest rääkides tasub esile tõsta ka köie- ja mastitööde valdkonda muutnud lahendusi. Skyloteci Power Ascenders vints on tõhustanud köietööde maailma. See on oluliselt lihtsustanud nii töötajate liikumist kui ka koormate tõstmist kõrgustes. Power Ascenders on turvaline, kiire ja kuluefektiivne lahendus, mis viib kõrgustes töötajad täpselt sinna, kus neid vaja on.

Uute lahendustega sama oluline on olemasolevate vahendite korrektne hooldus ja kontroll. „Kukkumiskaitsevarustuse korrasolek mõjutab otseselt kasutajate ohutust, sest selle töökindlus ja vastupidavus määravad, kui tõhusalt see kasutajat päriselt kaitseb. Seetõttu on regulaarne kontroll nii seadmete kasutajate kui ka organisatsiooni kohustus,“ rõhutab Tutt. Kõiki kukkumiskaitsevahendeid tuleb sertifitseeritud isiku poolt kontrollida vähemalt kord 12 kuu jooksul ning intensiivse kasutuse korral veelgi sagedamini. Lisaks peab iga kasutaja enne töö alustamist tegema visuaalse ja funktsionaalse kontrolli, et veenduda seadme ohutuses.

Kõige sagedasemad tööõnnetused kõrgtöödel on siiski jätkuvalt seotud inimfaktoriga. Enimlevinumad õnnetused on põhjustatud hooletusest või isikukaitsevahendite valest kasutamisest või siis nende täielikust puudumisest. Küsimusele, kas Eesti ettevõtted teevad rohkem kui nõuded ette näevad, vastab Tutt pigem kriitiliselt: „Üldpilt kipub olema selline, et täidetakse miinimumnõudeid. Kasutatakse tooteid, mis ei pruugi olla kasutajale kõige mugavamad ega ka vastupidavaimad.” Aga õnneks on ka vastupidiseid näiteid.

Tööohutuse areng kõrgtöödel sõltub eelkõige ettevõtete teadlikkusest ja valmisolekust panustada rohkem kui seadusest nõutud miinimum. Ainult nii on võimalik vähendada riske ja tagada, et kõrgustes tehtav töö oleks päriselt kontrollitud ja ohutu, aga ka töötajale mugav.