Märtsis vedasid ekspordi kasvu eelkõige elektriseadmed. Pildil Harju Elektri Keila tehas.
Foto: Liis Treimann
Märtsis eksporditi kaupu enam kui 1,8 miljardi euro ja imporditi ligi 2,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk vähenes aastaga 34 miljoni euro võrra, 234 miljoni euroni.
Kaupade eksport Eestist vähenes tänavu veebruaris aastases võrdluses 1 protsendi, import kasvas samal ajal 6 protsenti. Eesti päritolu kaupade väljavedu kahanes aga märksa kiiremini, 8 protsenti, selgub statistikaameti pressiteatest.
Kuigi väliskaubandusega tegelevate ettevõtete seas on ülekaalus mikroettevõtted, annavad ekspordis suurima rahalise panuse keskmise suurusega ettevõtted.
Hiljuti avaldatud veebruari väliskaubanduse andmed näitasid karmi reaalsust: Eesti, Läti, Leedu ja Soome ekspordimahud liikusid ühiselt allapoole. Kuigi suund oli sama, on languse taga riigiti erinevad tegurid.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.