Eesti päritolu kaupade eksport kukkus veebruaris 8 protsenti
Kaupade eksport Eestist vähenes tänavu veebruaris aastases võrdluses 1 protsendi, import kasvas samal ajal 6 protsenti. Eesti päritolu kaupade väljavedu kahanes aga märksa kiiremini, 8 protsenti, selgub statistikaameti pressiteatest.
Kõige enam vähenes vähenes Eesti päritolu mineraalsete toodete nagu põlevkivikütteõli ja töödeldud kütteõlide väljavedu. Pildil VKG õlitehas Kohtla-Järvel.
Foto: Andras Kralla
Jooksevhindades eksporditi veebruaris kaupu ligi 1,5 miljardi euro eest ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk ulatus 426 miljoni euroni, mis on 132 miljonit eurot enam kui aasta varem samal ajal.
Jaanuaris olid Eesti suurimad eskpordiartiklid elektriseadmed, põllumajandussaadused ja toidukaubad ning puit ja puittooted. Kaupade eksport kasvas aastases võrdluses 4 protsenti ligi 1,6 miljardi euroni ning import kahanes 2 protsenti. Kaubavahetuse puudujääk vähenes 247 miljoni euroni.
Eesti ekspordi kasv oli esialgsetel tulemustel eelmisel aastal üks regiooni kiiremaid, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Mario Lambing väliskaubanduse analüüsis.
Eesti väliskaubandus pöördus 2025. aastal kasvule. Aasta teises pooles hoogustunud eksport andis majandusele leevendust, kuid samal ajal kasvas jätkuvalt ka import.
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt tööstussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.