Jaanuaris olid Eesti suurimad eskpordiartiklid elektriseadmed, põllumajandussaadused ja toidukaubad ning puit ja puittooted. Kaupade eksport kasvas aastases võrdluses 4 protsenti ligi 1,6 miljardi euroni ning import kahanes 2 protsenti. Kaubavahetuse puudujääk vähenes 247 miljoni euroni.
Jaanuaris kasvas kaupade eksport aastatagusega võrreldes ligi 4 protsenti.
  • Jaanuaris kasvas kaupade eksport aastatagusega võrreldes ligi 4 protsenti.
  • Foto: Liis Treimann
Statistikaameti andmetel moodustasid elektriseadmed jaanuaris 14 protsenti koguekspordist, põllumajandussaadused ja toidukaubad 13 protsenti ning puit ja puittooted 11 protsenti. Sama suure osakaalu andsid ka mineraalsed tooted.

Seotud lood

Uudised
  • 09.02.26, 08:15
Eesti kaubavahetus pöördus 2025. aastal kasvule
Eesti väliskaubandus pöördus 2025. aastal kasvule. Aasta teises pooles hoogustunud eksport andis majandusele leevendust, kuid samal ajal kasvas jätkuvalt ka import.
Analüüsid
  • 11.03.26, 09:58
Ettevõtjate hinnangud ekspordi konkurentsivõimele paranesid
Möödunud aasta lõpus üleilmne kaubandus elavnes ning suurenes Eesti kaubanduspartnerite nõudlus meie toodete ja teenuste järele. See tõi kaasa kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi hoogustumise. Väliskaubanduse käive kasvas neljandas kvartalis 5,2%, eksport 6,6% ja import 3,8%, kirjutab Eesti Panga ökonomist Mari Rell.
Saated
  • 02.03.26, 14:00
Eesti hajutamata riskid eksporditurgudel: „Üle poole kaupadest läheb viide riiki ja seda peab muutma“
Hajutamata riskid välisturgudel on Eesti viimase aja majanduslanguse ja –seisaku üks olulisemaid põhjuseid, ütleb välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakonna peadirektor Priit Kallakas.
  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele