Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.
Hanmet OÜ poolhaake laadimiskatus.
  • Hanmet OÜ poolhaake laadimiskatus.
  • Foto: Hanmet
Hanmet OÜ juhi Hannes Jürivete sõnul on tootmisjääkide transportimisel tänapäeval suurimateks väljakutseteks energiatõhusus, süsteemi tootlikkus, transportimisel tekkiv müra ja tolmamine. „Seetõttu tuleb vaadata jäätmete liikumist tervikuna alates nende tekkimisest tootmisliinil kuni hoidlas ladustamise ja lõpuks veokisse laadimiseni. Protsessi saab tõhustada, kasutades konveiereid puidujäätmete transportimiseks aspiratsioonifiltrite alt hoidlasse ning laadimiskatust nende hoidlast veokisse laadimiseks. Laadimiskatus võimaldab laadida veoki 99% tolmuvabalt, seejuures laadimiskiirust kaotamata.”
Konveierite kasutamine võimaldab tootmisjäägid suunata aspiratsioonifiltrite alt kontrollitult edasi ning vähendada vajadust nende täiendavaks ümberkäitlemiseks. Hoidlast veokisse laadimisel muutub aga oluliseks nii kiirus kui ka laadimise kvaliteet. Eriti tähtis on see olukorras, kus puidujäägid ei ole ettevõtte jaoks enam lihtsalt jääde, vaid müüdav tooraine.
Konveierite kasutamine võimaldab tootmisjäägid suunata aspiratsioonifiltrite alt kontrollitult edasi ning vähendada vajadust nende täiendavaks ümberkäitlemiseks.
  • Konveierite kasutamine võimaldab tootmisjäägid suunata aspiratsioonifiltrite alt kontrollitult edasi ning vähendada vajadust nende täiendavaks ümberkäitlemiseks.
  • Foto: Hanmet
Traditsiooniliselt laetakse poolhaagiseid hoidlatest tigu- või kettkonveieriga. Jürivete sõnul on ka nendega võimalik saavutada kiire laadimine, kuid sellel lahendusel on omad puudused, nagu kehvem täituvus ja suurem tolm. „Laadimise juures on lisaks kiirusele oluline, kui hästi haagise maht ära kasutatakse, kui palju materjali laadimise käigus keskkonda pääseb ning millised on tingimused veokijuhi jaoks. Hästi toimiv süsteem peab ühendama need aspektid üheks tervikuks.”
Sobiva tehnoloogia valik sõltub suuresti ka sellest, kas süsteem rajatakse uude tootmishoonesse või tuleb see ühendada olemasolevate seadmetega. Uue hoone planeerimisel on võimalik teostada asi lihtsustatult ehk kasutada standardlahendusi. Olemasolevate seadmetega kombineerimiseks läheb tihtipeale vaja rakendada pisut ka rätsepalahendusi.
Samas ei ole mõistlik vaadata uut konveierit, punkrit või laadimislahendust eraldiseisva seadmena. Kogu süsteemi toimimine sõltub sellest, kui palju tootmisjääke tekib, milliste omadustega need on ja millise kiirusega peab materjal tootmisest edasi liikuma. „Kindlasti tuleb puidujäätmete transpordi- ja laadimissüsteemi kavandamisel arvestada kogu tootmisprotsessiga, sellest sõltub lõpuks puidujäätmete tekkimise kogus ning sellest lähtuvalt seadmete tootlikkus,“ ütleb Jürivete.
Üks sagedasemaid vigu on tema sõnul see, et süsteemi projekteerimisel ei teata piisavalt täpselt, kui palju puidujäätmeid tootmises tegelikult tekib ja milline on nende erikaal. Kui seadmete valikul kasutatakse ebatäpseid lähteandmeid, võib see hiljem tähendada, et seadmete tootlikkus ei vasta tegelikule vajadusele. Lisaks muutuvad aina karmimaks keskkonna- ja töökeskkonnanõuded ning tolmune töökeskkond või tehase territoorium ei ole enam normaalsus.
  • Foto: Hanmet

Ühe jaoks jääde, teise jaoks materjal

„Ühelt poolt tekitavad laiali lenduvad puidujäätmed tervise- ja tuleohtu, teisalt on see saamata jäänud raha ettevõttele, sest tolmuvaba transportimise ja laadimisega poolhaakele jõuab see lõpuks pelletitehasesse, kelle jaoks on see materjal, millest graanulit pressida. Ühe jaoks jääde, teise jaoks materjal,“ ütleb Jürivete. „See muudab puidujäätmete käsitlemise küsimuse laiemaks kui pelgalt tootmise kõrvalsaaduste eemaldamise. Kui materjal suudetakse tootmisest kuni lõppkasutajani viia võimalikult väikeste kadudega, on sellel otsene majanduslik väärtus. Samal ajal aitab kinnine ja tolmuvaba lahendus vähendada ka tule- ja terviseriske ning parandada tootmiskeskkonda.”
Ühelt poolt tekitavad laiali lenduvad puidujäätmed tervise- ja tuleohtu, teisalt on see saamata jäänud raha ettevõttele, sest tolmuvaba transportimise ja laadimisega poolhaakele jõuab see lõpuks pelletitehasesse, kelle jaoks on see materjal, millest graanulit pressida. Ühe jaoks jääde, teise jaoks materjal.
Hannes Jürivete, Hanmet OÜ juht
Puidutööstuses ei saa rääkida jäätmetest klassikalises tähenduses, sest tootmisprotsessis tekkivale materjalile on võimalik leida uus kasutus. Ehk kokkuvõttes puidutööstuses päris jäätmeid ei teki, vaid kõik saab ära kasutada.
Investeeringu kavandamisel soovitab Jürivete ettevõtetel pöörata tähelepanu eelkõige energiatõhususele, seadmete tootlikkusele, kasutusmugavusele ning hooldus- ja järelteeninduse võimalustele. Lisaks seadme enda tehnilistele näitajatele tasub seega hinnata kogu süsteemi pikaajalist toimimist ja seda, kui hästi on lahendus ettevõtte tootmisprotsessiga integreeritav.
Hanmet OÜ-l on pikaajaline kogemus puidutööstuse aspiratsiooni ja sellega seotud seadmete, näiteks tigu- ja kettkonveierid ning saepurupunkrid, valdkonnas. Ettevõtte eesmärk leida klientidele lahendus, mis sobitub konkreetse tootmise vajadustega ning aitab muuta puidujääkide liikumise võimalikult tõhusaks alates nende tekkimisest kuni lõppkasutajani jõudmiseni.
Kontakt ja lisainfo:
Hannes Jürivete
[email protected]
+372 53841481
www.hanmet.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.07.26, 09:20
Danival MW: edukas allhanke müügitöö algab ammu enne hinnapakkumise tegemist
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele