BNT Galva kolis kasutatud pulbervärvimisliini: mida projektist õpiti?
Kasutatud tootmisliini ost võib olla mõistlik viis tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samas ei tähenda kasutatud seade lihtsalt liini lahtivõtmist, transportimist ja uues kohas kokkupanekut. Kui uus tootmishoone, tehnosüsteemid ja tootmise töökorraldus erinevad varasemast, muutub kolimine terviklikuks tehniliseks projektiks.
BBT on projekteerinud ja tarninud haaveldus-, vedel- ja pulbervärviliine paljudele Eesti tööstusettevõtetele. Kuigi vajadused on erinevad, peab toimiv tootmisliin alati sobituma konkreetse hoone, tootmisprotsessi ja ettevõtte töökorraldusega.
Foto: BBT OÜ
Tellijal ei pea projekti alguses olema valmis tehnilist lahendust. Oluline on võimalikult täpselt kirjeldada tootmise vajadust: milliseid detaile töödeldakse, millises mahus, kuidas peab materjal liikuma ja millist tootmisvõimekust oodatakse. Sobiv tehniline lahendus kujuneb tellija ja projekti partneri koostöös. Ühe sellise projekti käigus ostis BNT Galva OÜ kasutatud pulbervärvimisliini, mis hõlmas pulbervärviahju, kuivatusahju, eelpesuseadet, konveierit ja automaatset pulbervärvikambrit.
„Esmapilgul võiks arvata, et liin tuleb lihtsalt uues tehases samas järjekorras üles seada. Tegelikult selgus juba projekti kavandamisel, et uue hoone ja tootmisloogikaga vana lahendus ei sobitu üks-ühele,” räägib BBT juhatuse liige Raavo Kangur. „Meie eesmärk on viia üle toimiv tootmisprotsess ja kohandada see uude keskkonda.”
BNT Galva tehase juhi Arno Remmelgase sõnul näitas juba esialgne ajagraafik, et tegemist saab olema mahuka projektiga. „Pakkumuse ajagraafiku põhjal tundus 6–8-nädalane paigaldusaeg üsna optimistlik. Tegelikkuses kujunes projekt nii ajaliselt kui ka töömahult suuremaks. Meie ruumi piirangud tõid kaasa täiendavaid töid ja tegevusi, mida projekti alguses ei olnud võimalik ette näha.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Liini uude tootmisse sobitamisel tuleb arvestada nii tootmisvoo, töötajate liikumise ja hooldusruumiga kui ka hoone konstruktsioonide, kõrguste, läbipääsude ja tehnosüsteemidega. „Läbi tuli mängida mitu võimalikku lahendust, kuni leiti ruum ja paigutus, mis võimaldasid liini mõistlikult tootmisprotsessiga ühendada. Kui detail tuleb ühest protsessist teiseni viia, peab selle liikumine olema loogiline, inimestel peab olema ohutu töötada ja hooldajal peab jääma seadme juurde ligipääs,” kirjeldab Kangur.
Selle projekti puhul muutus ka esialgne ruumivalik, sest selgus, et liini varasemat paigutust ei ole mõistlik säilitada. Valiti teine ruum ja liini paigutus kohandati uue tootmise järgi. Ümberehitused olid märkimisväärsed. Vanas tootmishoones olid kuivatusahi ja pulbervärvi küpsetusahi omavahel kokku ehitatud, uues lahenduses tuli need eraldada ning projekteerida vajalikud tugisüsteemid. Muutusid ka konveieri liikumine, kurvid ja kettide lahendus.
„Mida põhjalikumalt on muudatused enne paigaldust läbi mõeldud, seda vähem tuleb objektil improviseerida. Kõike ei ole võimalik ette näha, kuid mida rohkem suudame paberil läbi mängida, seda väiksemaks jäävad riskid objektil,” ütleb Kangur. „Sama põhimõte kehtib ajagraafiku kohta. Kasutatud liini kolimise tööaega tuleb lisaks demonteerimisele, transpordile ja kokkupanekule arvestada aega ümberehitustele, ühendustöödele, testimisele ja käivitamisele ning jätta varu töö käigus selguvatele tehnilistele asjaoludele.”
Mida põhjalikumalt on muudatused enne paigaldust läbi mõeldud, seda vähem tuleb objektil improviseerida. Kõike ei ole võimalik ette näha, kuid mida rohkem suudame paberil läbi mängida, seda väiksemaks jäävad riskid objektil.
Raavo Kangur, BBT juhatuse liige
Kanguri sõnul tuleb nähtavad riskid kliendiga võimalikult vara läbi rääkida. „Kõike ei saa ette näha, kuid selle, mida näeme ja oskame hinnata, peame kliendile välja ütlema. Nii saab ka ajakava ja eelarve kujundada võimalikult realistlikult.“
Ettevalmistusele ja planeerimisele tasub jätta rohkem aega
Seadme füüsiline mahtumine hoonesse ei tähenda, et seda saab seal käivitada. Kontrollida tuleb tehnosüsteeme, nende võimsusi ja sobivust kavandatud paigutusega. See kujunes BNT Galva projekti üheks suuremaks väljakutseks. „Kõige rohkem üllatasid olemasoleva ruumi piirangud ja kommunikatsioonid,” räägib Remmelgas. „Piiranguid seadis ruumi kõrgus ja töö käigus selgus, et olemasolevast kanalisatsioonist ei piisa värviliini pesu- ja loputusvajaduste jaoks.”
Tagantjärele oleks tema sõnul tulnud jätta rohkem aega just ruumi ettevalmistusele. „Uuesti alustades mõtleksime enne paigaldust põhjalikumalt läbi torustiku, kanalisatsiooni, elektrikaabelduse ja valgustuse. Meie ettevalmistuse ajaaken oli väga väike – sisuliselt lõpetati veel pühapäeval ruumi ettevalmistust ja esmaspäeval alustas BBT juba paigaldusega.”
Kasutatud seadme ostuhind ei tohiks Kanguri sõnul olla ainus otsuse alus. „Arvestada tuleb demonteerimise, transpordi, ümberprojekteerimise, ümberehituste, paigalduse, ühendamise ja käivitamisega. Kasutatud liin võib olla väga hea investeering, aga selle tasuvust tuleb hinnata tervikuna,” selgitab ta. „Enne ostu tasub kontrollida tehnilist dokumentatsiooni, nagu joonised, elektriskeemid, kasutus- ja hooldusjuhendid, seadmete tehnilised parameetrid, energiavajadus ning võimalusel infot varasemate muudatuste ja hoolduste kohta.”
Ka logistika vajab varakult planeerimist. Suur tootmisliin koosneb paljudest komponentidest, mis tuleb demonteerida, transpordiks pakkida ja märgistada. Uues tootmises peab olema selge, kus koormad vastu võetakse, kuidas need hoonesse liiguvad ning kus saab komponente enne paigaldamist turvaliselt ja paigaldusjärjekorras hoiustada.
Samuti on oluline ohutuse korraldamine, sest demonteerimise ja paigaldamise ajal võivad samal territooriumil tegutseda ettevõtte töötajad ja teised töövõtjad ning liikuda tõstukid, veokid ja tõsteseadmed. „Kõigil peab algusest peale olema arusaadav, kus ja millal midagi toimub ning kes mille eest vastutab,” rõhutab Kangur. Seetõttu tuleb kokku leppida tööalad, liikumisteed, tõstetööd ja erinevate meeskondade tegevus.
Foto: BBT OÜ
Foto: BBT OÜ
Kasutatud liini puhul on alati teatav ebamäärasus
Enne demonteerimist ei ole võimalik näha kõike, mis seadme sees toimub. BBT ei olnud kõnealuse liini algne projekteerija ega tarnija ning vajalikku infot tuli koguda seadme müüjalt ja olemasolevast dokumentatsioonist. „Projekti õnnestumisel on lisaks paigaldaja tehnilisele kompetentsile oluline, kui hästi liigub info tellija, seadme müüja, projekteerija, paigaldaja ja teiste töövõtjate vahel,” ütleb Kanger. „See ei tähenda, et selliseid projekte peaks vältima. Projekti juhtimisel tuleb lihtsalt jätta ruumi ootamatustele ning partner peab oskama neid lahendada ilma, et kogu töövoog seisma jääks.”
Just probleemide lahendamise viisi peab Remmelgas üheks BBT olulisemaks tugevuseks selles projektis. „Kui tekkis mõni takistus, pakuti koos probleemiga alati välja võimalikud lahendused, näiteks üks variant koos selle maksumusega või teine koos ajakulu ja hinnaga. Tellijana saime nende põhjal teha teadliku otsuse. Sama oluline on kommunikatsioon. Projektijuht oli alati kättesaadav ja projektiga kursis. Kontakt ei kadunud ning meil oli ülevaade, kus projektiga ollakse.”
Projekti õnnestumisel on lisaks paigaldaja tehnilisele kompetentsile oluline, kui hästi liigub info tellija, seadme müüja, projekteerija, paigaldaja ja teiste töövõtjate vahel. See ei tähenda, et selliseid projekte peaks vältima. Projekti juhtimisel tuleb lihtsalt jätta ruumi ootamatustele ning partner peab oskama neid lahendada ilma, et kogu töövoog seisma jääks.
Raavo Kangur, BBT juhatuse liige
Kangur tõdeb, et BBT jaoks ei lõpe töö liini käivitamisega. „Pärast seadmete paigaldamist ja ühendamist tuleb veenduda, et kogu lahendus töötab tervikuna ning vastab kavandatud tootmisprotsessile. Vajadusel kuuluvad projekti juurde ka kasutajate väljaõpe, hilisem hooldus ja tehniline järelteenindus. Meie eesmärk ei ole anda kliendile üle lihtsalt paigaldatud seadmete kogumit, vaid toimiv tootmisprotsess. Lõpptulemust tuleb hinnata selle järgi, kas liin töötab reaalses tootmises nii, nagu alguses kokku lepiti.”
Remmelgas soovitab kasutatud tootmisliini ostu ja kolimist kavandaval ettevõttel arvestada eelarves kindlasti ka ettenägematute tööde ja kuludega. „Meie projektis kujunesid need oodatust märksa suuremaks ning algses eelarves ei osanud me nendega selles mahus arvestada. Tasub juba lepingu sõlmimisel kokku leppida, kuidas selliseid kulusid käsitletakse ja millise piirini jäävad need tellija kanda. Nii on mõlemale poolele algusest peale selge, millise rahalise riskiga arvestatakse. Meie projekti puhul oli positiivne see, et BBT dokumenteeris lisandunud tööd ja kulud väga detailselt.”
BBT on projekteerinud ja tarninud haaveldus-, vedel- ja pulbervärviliine paljudele Eesti tööstusettevõtetele. Kuigi vajadused on erinevad, peab toimiv tootmisliin alati sobituma konkreetse hoone, tootmisprotsessi ja ettevõtte töökorraldusega.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.