Andri Haran: sõnumid majanduskasvust on julgustavad, kuid ümbritsevad riskid ei luba täie tõsidusega tulevikku panustada
Sõnumid majanduskasvust küll julgustavad, kuid pidev sisendhindade kasv ja geopoliitikas toimuv ei luba täie julgusega tulevikku panustada, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran värskes Infopanga aastaraportis.
Suures plaanis läheb olukord masina- ja metallisektoris järjest paremaks. Nõudlust ja tellimusi on ning ollakse mõõdukalt optimistlik. Järjest enam saab ka kinnitust aastaid räägitud tõsiasi, et need, kes suudavad pakkuda oma teenustes ja tootmises rohkem lisandväärtust, on ka turul konkurentsivõimelisemad.
Infopanga masina- ja metallitööstuse aastaraporti leiad siit.
Samas on sõnumid majanduskasvust küll julgustavad, kuid pidev sisendhindade kasv ja geopoliitikas toimuv ei luba täie julgusega tulevikku panustada.
Seotud lood
Koolidel ei ole tööstusele pakkuda niipalju noori, nagu ettevõtted vajaks, ja värbamisega tuleb alustada varakult, räägivad Tehnoloogiakolledži Techno TLN tööstustehnoloogia valdkonna juht Ander Sile ja Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran.
Masina- ja metallitööstuse ettevõtted prognoosivad tänavu müügitulu ja tootmismahtude kasvu, kuid sektori investeeringud jäävad ülejäänud tööstusest maha, selgub Swedbanki 2026. aasta tööstusuuringust.
Eesti tööstuse suurimaks komistuskiviks pole mitte tellimuste puudus, vaid tühimik tööjõuturul. Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran tõdeb, et ilma uue põlvkonna insenerideta kaotame rahvusvahelises konkurentsis kiiresti koha. Probleem on aga sügavam kui pelk peade arv – meie haridussüsteem ja ettevõtted sörgivad tehnoloogia arengul sabas.
“Oleme niigi selle haridusmaastiku ümberkorraldamisega hiljaks jäänud”
Riigikontrolli hinnangul ei pruugi 37 miljoni euro suurune Inseneriakadeemia aidata inseneride nappust püsivalt leevendada, kuna noorte reaalainete baas jääb juba põhikoolis nõrgaks. Audit heidab programmile ette ka seda, et riik käivitas lahenduse ilma piisavalt täpse teadmiseta, kui palju ja millise profiiliga insenere Eesti tegelikult vajab.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kolm harjutust ja soovitust, et tootmistiimi motivatsiooni hoida
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele