Koolidel ei ole tööstusele pakkuda niipalju noori, nagu ettevõtted vajaks, ja värbamisega tuleb alustada varakult, räägivad Tehnoloogiakolledži Techno TLN tööstustehnoloogia valdkonna juht Ander Sile ja Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran.

- Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran ja Tehnoloogiakolledži Techno TLN tööstustehnoloogia valdkonna juht Ander Sile.
- Foto: Harro Puusild
Tööstussektor on pikalt ponnistanud, et tööstus oleks noortel karjäärivalikutes sees. Selleks tuleb noore inimese värbamist alustada varakult, pakkuda praktikakohti ja hoida tööstusettevõtteid pildil.
Tehnoloogiakolledži Techno TLN tööstustehnoloogia valdkonna juhi Ander Sile on viimastel aastatel ja kevadeti näha, et aktiivsed ettevõtted pöörduvad ise enne lõpetamisi kooli poole, et noortega tuttavaks saada ja neid tööle kutsuda. „See on ikka nii, et mida rohkem majandus tõuseb, seda aktiivsemalt tulevad ka ettevõtted meie juurde,“ selgitab Sile.
„Kahjuks on siin üks suur „aga“. Meil ei ole niipalju noori [pakkuda, nagu turg vajaks],“ sõnab Sile. „Kui võtta näiteks CNC-metallilõikepingi õpe, siis sellel alal lõpetab meil tänavu ainult kuus noort. Valdkonna tutvustamine ja erialade reklaam on see, mida peaks noortele rohkem tegema.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Valdkonna turundamiseks ja reklaamiseks on Sile sõnul mitmeid võimalusi ja viimastel aastatel on tema hinnangul suurt rolli mänginud näiteks Inseneriakadeemia. „On erinevaid õpitubasid või avatud tehaste päev, aga palju tegevusi on seotud just Inseneriakadeemiaga ja siis on kindlasti inseneeria populariseerimisel kaasa aidanud.“
Puhast lehte ei taheta tööle võtta
Eesti Masinatööstuse Liidu juhi Andri Harani sõnul on siiski suur mure see, et otse koolipingist ei soovita noort tööle võtta. „Koolis olevat noort või koolist tulevat noort ei kipu ettevõtted tööle võtma. Pigem soovitakse kohe 3-5aastast kogemusega spetsialisti,“ märkis Haran.
„Kust need 3-5aastase kogemusega inimesed tulevad, kui neile võimalust ei anta? Siin peavad ettevõtted natuke peeglisse vaatama ja looma võimalused, et tööjõud meil pika aja vältel päriselt tekiks. Noortele tuleb need võimalused anda nii praktikakohtade loomise kui esimese töökoha pakkumise kaudu,“ ütles ta.
Haran selgitas, et kui ettevõtted soovivad tulevikus tööjõu jaoks konkurentsivõimelised olla ja tagada, et inimesed sooviksid nende juurde tööle tulla, siis tuleks noorte värbamisega ja kuvandi loomisega tegelema hakata juba varakult.
Masinatööstuse liidu juht selgitas, et ettevõtted on erinevad, osad on praktikaprogrammide läbiviimimiseks määranud eraldi vastutajad ja osades ettevõtetes ei soovita üldse praktikante võtta. „Teised võib-olla tõesti ei vaata seda veel sellise pilguga ja pigem nähakse seda kui segavat faktorit, et keegi peab ju selle noorega tegelema, teda juhendama ja see võtab ära kellegi tööaja,“ tõi Haran näiteks.
Harani sõnul peaks praktika olema väärtuslik kogemus, sest noore inimese kogemus ühes ettevõttes võib kujundada terve tööstusharu mainet. „Paraku on nii, et üks tõrvatilk meepotis võib rikkuda kogu meepoti. Selles osas tuleb olla hoolas, et kuidas sa [praktikat] pakud ja kuidas sa noortega hakkama saad. Lõpuks sa ei esinda ainult enda tehast, vaid kogu sektorit. Ja muljed on kerged tekkima,“ märkis Haran.
Saadet juhtis Harro Puusild.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tootmisettevõtetes otsitakse üha enam lahendusi, mis aitaksid vähendada käsitööd, muuta protsesse stabiilsemaks ja parandada töötajate ergonoomikat. Üks võimalus selleks on vaakumtehnoloogia, mida kasutatakse järjest laiemalt nii robotiseeritud tootmisliinidel, pakendamises kui ka materjalikäsitluses.