- ST
1300 tahtis keevitajaks, 70 pääses edasi – miks nii vähesed sobisid?
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?
Kui tööstusettevõttel on vaja kümmet või paarikümmet keevitajat, võib ülesanne paberil tunduda lihtne: tuleb lihtsalt üles leida vajalik arv inimesi. Tegelik olukord on aga hoopis teistsugune, sest tööstuses tegutsema asuva keevitaja puhul ei pruugi lihtsalt “keevitaja” staatusest piisata.
Hansavesti tegevjuhi Denis Tolkunovi sõnul pole 1300 inimesega ükshaaval suhtlemine realistlik ei aja ega raha mõttes. Seetõttu võeti antud kampaania esimeses voorus appi tehisintellektil põhinev värbamisprogramm Jutt.ai. See suhtles kandidaatidega mitmes keeles, esitas neile küsimusi ning hindas siis vastuseid punktisüsteemi järgi. Nii pääseski järgmisesse vooru 70 huvilist.
“Robot ei tee otsuseid meie eest, aga ta aitab meil leida need inimesed, kellega tasub päriselt kohtuda. Muidu kulutaksime tohutult aega lihtsalt esmastele vestlustele,” selgitab Tolkunov.
CV inimese käelist oskust ei näita
Edasi algas see osa värbamisest, mida tehisintellekt inimese eest teha ei saa. Hansavesti meeskond sõitis sihtriiki kandidaatidega kohtuma ning 70 väljavalitut pidid oma oskusi tõestama teoreetilistes ja praktilistes katsetes. Sõelale jäi 67 töötajat.
Praktiline testimine on oskustööliste värbamisel üks olulisemaid etappe, sest kandidaadi enda kirjeldus oma oskustest ja tegelik tase ei pruugi alati kokku langeda.
Ühel teisel värbamisel Indias testis Hansavest sadat keevitajat ning kogemus näitas, kui erinev võib olla kandidaatide tegelik tase. Harv pole olukord, kus 50 kandidaadist vastab nõutud tasemele vaid kümmekond.
AI “sõelub”, inimene otsustab
1300 avaldusega kampaania näitab hästi seda, kus saab tehnoloogia värbamist päriselt muuta. Kui kogu esmane suhtlus kandidaatidega toimuks käsitsi, kuluks ainuüksi avalduste läbitöötamiseks ja esimeste vestluste pidamiseks tohutu hulk aega.
Tehisintellekt saab enda peale võtta selle osa tööst, kus määrav on eelkõige maht: näiteks kandidaatidega suhelda, küsimusi esitada, vastuseid koguda ning nende põhjal esmast sobivust hinnata. Inimesele jääb aga otsus, mille tegemiseks on vaja erialast teadmist ja kandidaadi tegelike oskuste hindamist.
Tolkunov võrdleb seda tööstuses toimuva automatiseerimisega. “Meie kliendid automatiseerivad tootmist, et olla konkurentsivõimelised. Meie automatiseerime värbamist, et anda neile parim võimalik tööjõud.”
Automatiseerimine ei tähenda kummalgi juhul, et inimene muutuks üleliigseks. Nii nagu robotiseeritud tootmisliin vajab inimesi, kes oskavad seadmeid programmeerida, juhtida ja hooldada, vajab ka automatiseeritud värbamine lõpuks inimest, kes suudab hinnata kandidaadi tegelikku professionaalset taset.
Värbamisest esimese tööpäevani võib minna neli kuud
Sobiva keevitaja väljavalimisega pole protsess veel kaugeltki lõppenud. Kui töötaja värvatakse kolmandast riigist, võib Hansavesti värbamisjuhi Diana Laasi sõnul värbamise alustamisest tema esimese tööpäevani Eestis kuluda kuni neli kuud.
Hetkel kuum
“Kuulutus, kandidaatide leidmine, testid, kliendi kinnituskiri, lühiajalise töötamise registreerimine, viisa ja alles siis reis Eestisse. Iga väike viivitus võib kogu protsessi edasi lükata,” selgitab Laas.
Tolkunovi sõnul võib juhtuda isegi nii, et selleks ajaks, kui väljavalitud töötaja lõpuks Eestisse jõuab, on projekt, mille jaoks teda algselt vajati, juba lõppenud. Hansavest püüab sellises olukorras leida inimesele rakenduse mõnes teises ettevõttes.
Seetõttu on üsna eksitav ettekujutus, et ettevõte lihtsalt “tellib” endale välismaalt näiteks kümme keevitajat. Nende kümne inimese leidmise taga võib olla sadade kandidaatide hindamine, kümnete inimeste praktiline testimine, värbamismeeskonna reis sihtriiki, dokumentide vormistamine ning mitu kuud ettevalmistust.
Võta Hansavestiga ühendust ja saa teada, kuidas renditööjõud Sinu ettevõttele väärtust saaks luua!
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Enimloetud
1
4
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele