Huvi inseneeria ja tehnoloogia vastu ei sünni eriala valides, vaid palju varem, sõnab haridus- ja noorteameti peadirektor Jaak Raie.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • kuidas Jaak Raie hinnangul juba põhikoolis noorte huvi inseneeria ja tehnoloogia vastu kasvatada;
  • miks seostatakse Eesti matemaatikatulemusi üha enam pere sissetulekuga ja millist lahendust konverentsil pakuti.
Mida rohkem anname noortele võimalusi oma teadmisi rakendada, katsetada ja päriselu probleeme lahendada, seda suurem on tõenäosus, et ta seob tulevikus enda karjääri inseneeria või tehnoloogiaga, kõneles Jaak Raie kolmapäeval toimunud konverentsil.

Seotud lood

Arvamused
  • 21.09.26, 15:00
Dekaan: tänavuse riigieelarve otsusega määratakse, kui palju meil on tulevikus häid insenere
Eesti riik tahab rohkem insenere, kuid nad ei teki pelga soovimise peale, kirjutab TalTechi inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev.
Arvamused
  • 17.06.26, 11:12
Ander Sile: spetsialistide puuduse leevendamiseks on vaja rohkem töökohapõhist õpet
Spetsialistide puudus on Eesti tööstuse jaoks ellujäämise küsimus ja selle leevendamiseks tuleks rohkem tähelepanu pöörata töökohapõhisele õppele, kirjutab Tehnoloogiakolledži Techno TLN tööstustehnoloogia valdkonna juht Ander Sile.
Intervjuu
  • 25.05.26, 11:58
Cathy-Liis Põlluveer: inseneride põuda ei päästa enam ainult eriala populariseerimine
Eesti Inseneride Liidu presidendiks valitud soojusenergeetikainsener ja AI-iduettevõtja Cathy-Liis Põlluveer ütleb, et Eesti inseneride nappus on jõudnud seisu, kus ainult noorte erialale meelitamisest enam ei piisa. Tema hinnangul tuleb samal ajal teha olemasolevate inseneride töö tehnoloogia abil kiiremaks ja paremaks.
Uudised
  • 18.05.26, 16:30
Eesti Inseneride Liit valis esimest korda presidendiks naise
Eesti Inseneride Liidu üldkogu valis järgmiseks kaheks aastaks liidu presidendiks soojusenergeetikainseneri ja AI-iduettevõtte asutaja Cathy-Liis Põlluveeri. Tegemist on esimese korraga liidu ajaloos, kui presidendiks saab naine.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.09.26, 11:20
Tootmise kallid minutid võivad peituda kõige väiksemates protsessides
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele