NOBE rajas BLRT Valukoja uue tehase mitme meetri paksusele tuhakihile
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.
Hoonekompleksi ehitamisel kujunes üheks esimeseks suureks küsimuseks krundi pinnas, sest uus tehas rajati alale, kuhu oli kunagise paberitööstuse tegevuse käigus ladestatud tööstusjäätmeid. Kohati ulatus kivistunud tuhakiht kolme meetri paksuseks.
Foto: NOBE
BLRT Valukoja uus tootmiskompleks asub Kohilas endise paberitööstuse territooriumil. Ligi 5500 ruutmeetri suuruse hoone ehitusleping sõlmiti mais 2025. Valukoja senine tehas Koplis oli nii tehnoloogiliselt kui ka suuruselt ajale jalgu jäänud. Suits nendib, et tegemist oli projektiga, kus ehitus ja tootmistehnoloogia tuli kogu protsessi vältel väga tihedalt kokku sobitada. „Ehitustööde käigus tegime tellijaga tihedat koostööd, sest tellija korraldada oli tootmistehnoloogia, kütte-, ventilatsiooni-, jahutus- ja liivaeraldussüsteemide ning ahjude paigaldus. Kõik need süsteemid mõjutasid otseselt hoone ehituslikke lahendusi ning nõudsid tööde täpset koordineerimist.”
Valukoja rajamine Kohilasse on BLRT Grupi viimaste aastate üks suuremaid investeeringuid. „See aitab meil jõuda meie eesmärgini kasvatada ja edendada meie valuäri. Kuna uue kompleksi puhul on tegemist väga erilise tootmiskäitisega, kus sulamalmi temperatuur ulatub 1500 kraadini ja seadmed vajavad keerulisi maa-aluseid vundamente, siis otsisime töövõtjat, kes läheks meie inseneride nägemusega kaasa ning suudaks kiiresti toimivaid lahendusi leida,” räägib BLRT Valukoja tegevdirektor Paul Gross. „Seda enam, et teadsime täpselt, milliste keeruliste pinnaseolude ning rangete keskkonna- ja ohutusnõuetega tuleb ehitusel arvestada.”
Foto: NOBE
Foto: NOBE
Foto: NOBE
Ehitustöödega alustati 2025. aasta augustis. Üheks esimeseks suureks küsimuseks osutus krundi pinnas, sest uus tehas rajati alale, kuhu oli kunagise paberitööstuse tegevuse käigus ladestatud tööstusjäätmeid. Kohati ulatus kivistunud tuhakiht kolme meetri paksuseks. „Tuhk oli kivistunud, aga veega läks voolavaks. Esmalt tekkis küsimus, kas sellisele pinnasele saab ehitada või tuleks see ära vedada,“ kirjeldab Suits. „Lisaks oli osale alale ladestatud aegade jooksul ka mulda, mistõttu tuli hinnata erinevate pinnasekihtide võimalikku erinevat vajumist. Kaasasime uuringutesse geoloogid, kes jõudsid järeldusele, et pinnas on hoone rajamiseks piisavalt kandev.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uus tehas koosneb neljast löövist, mille vahel on kõrged betoonplokkidest seinad, ning tootmisseadmetele tuli rajada keerukad vundamendid, millest osa ulatus sügavale maapinda. Ka ilmastik mõjutas ehitusgraafikut, sest betoonplokkidest seinte lõpuladumine jäi külma talve peale ning kevadel tuli põrandaid valada olukorras, kus maapind oli sügavalt külmunud. Seoses sellega sai vangerdatud ringi tööde järjekord ning kui juuni keskpaigaks said suuremad tööd läbi, algas tehnoloogia paigaldus ja häälestus.
Foto: NOBE
Foto: NOBE
Foto: NOBE
Keerukate tööstusobjektide puhul on tegelikkus veidi teine kui paberil
Gross nendib, et NOBE kasuks rääkis nende tugev taust tööstusehituses ja betoonitöödes. „Meile oli algusest peale selge, et peame hoone püstitamist ja meie enda tootmistehnoloogiat jooksvalt kokku sobitama, ning NOBE meeskonnas nägime partnerit, kes suudab seda tehnilist poolt asjatundlikult vedada.”
Valukoja tootmisprotsess seadis ehitisele tõepoolest terve rea spetsiifilisi nõudeid. Ehituses tuli kasutada mittepõlevaid materjale ning arvestada tehasetöötajate kaitsmisega nii kuumuse kui ka tootmisel tekkivate gaaside eest. Ka ventilatsioonisüsteem on tavapärasest tööstushoonest märksa võimsam – see vahetab 22 000 liitrit õhku sekundis. Omaette väljakutse oli Suitsu sõnul elektrivarustus: „Uus valukoda on suur elektritarbija ning sulatusahjud töötavad otse keskpinge pealt. Projekti käigus selgus, et vaja on lisatrafot, et tagada tootmisele vajalik võimsus.”
Tootmine BLRT Valukoja uues hoones käivitati 5. oktoobril. Kohila 1500kilovatise võimsusega induktsioonahi võimaldab ühe sulatusega saada kuni 3,5 tonni sulamalmi. Lisaks saab tänu uuele 7500liitrisele ahjule töödelda kuni 4,4tonniseid partiisid temperatuuril kuni 1200 kraadi. Kohilas hakatakse tootma muu hulgas masinaehituslikke malmtoorikuid elektrimootoritele, metsamasinatele ja kateldele ning võimekus on valmistada kuni kolmetonniseid toorikuid. Valukoda pakub tulevikus tööd kuni 70 inimesele.
Foto: NOBE
Foto: NOBE
Foto: NOBE
Gross nendib, et suurte ja eriomaste tööstusobjektide puhul on tegelikkus alati veidi teistsugune kui paberil ning ootamatult lauale ilmuvatest keerdsõlmedest ei pääse. „Meilgi tuli ehituse ajal NOBE meeskonnaga pead kokku panna ja võtta appi inseneride nutikus, et reageerida nii pinnase eripäradele kui ka talvekülmale, mis sundis tööde järjekorda ümber mängima,” räägib ta. „Projektile tagasi vaadates oli koostöö igati asjalik. Ehitaja sai oma töödega valmis sedamoodi, et saime suvel, nii nagu plaanisime, alustada seadmete paigaldamisega. Kuna tehas käivitus oktoobri alguses ja tootmine toimib, on projekti peamine eesmärk saavutatud ja võime tulemusega rahule jääda.”
Tööstusobjektide puhul peabki Suitsu sõnul olema valmis selleks, et iga projekt toob kaasa oma probleemid, erilahendused ja võidud. „Väljakutsed käivad meie ametiala juurde. See ongi meie töö juures suur võlu, et me ei tee liiga palju tüüpprojekte. Tellija ja asukoht on erinev, tootmise iseärasused on erinevad ja peame seda tangot koos tantsima.“
VIDEO | BLRT Valukoja uus tootmiskompleks
Uuri NOBE tegemiste ja projektide kohta lähemalt kodulehelt ning broneeri konsultatsioon ehituse ettevalmistuse üksusega:
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.