Toomas Kollamaa: vanametalli kokkuostjad teenivad käivet, mitte kasumit
Kes maksab ringmajanduse eest? Vanametalliga tegelevad neli Eesti ettevõtet tegid eelmisel aastal veerand miljardit käivet, aga sektor on kahjumis, kirjutab Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa värske jäätmekäitluse aastaraporti kommentaariks.
Majanduses olen märganud üht huvitavat nähtust. Mida rohkem poliitikud mingit valdkonda kiidavad, seda tähelepanelikumalt tasub vaadata nende ettevõtete majandustulemusi, kes selles valdkonnas päriselt tegutsevad.
Täismahus Infopanga jäätmekäitluse aastaraporti leiab SIIT!
Vanametall on praegu Euroopa lemmiklaps. Ringmajandus. Rohepööre. Ressursisääst. Strateegiline tooraine. Kõik õiged märksõnad on olemas. Euroopa räägib üha rohkem sellest, kuidas vanametalli tuleb rohkem ringlusse võtta, rohkem väärindada ja rohkem Euroopasse jätta.
Seotud lood
Terase ja teiste tööstusmetallide hinnad ei liigu praegu niivõrd füüsilise toormepuuduse tõttu, vaid pigem geopoliitilise määramatuse, kaubanduspoliitika riskide ja ettevõtete ennetava varude täiendamise mõjul. Turg reageerib kiiresti igale uuele signaalile ning hinnad on tundlikud ootuste muutumisele, kirjeldab olukorda metalliturgudel Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa.
Üks Järvamaal tegutsev jäätmekäitlusfirma sai viimase nelja kvartali kokkuvõttes 53% oma kogukäibest tehingutest riigiasutustega. Vaata Infopanga värske jäätmekäitluse kvartaliraporti andmete põhjal tehtud edetabelit firmadest, kus näha suuremad käibemahud riigiasutustega.
Paide lähedal tegutsev Neular OÜ pälvis Amsterdamis toimunud Plastics Recycling Awards Europe 2026 konkursil aasta ehitus- ja konstruktsioonitoote auhinna. Eesti ettevõte toodab taaskasutatud plastist ehitusprofiile ning konkureeris samal konkursil rahvusvaheliste tööstusettevõtetega, sealhulgas Borealise, Boschi, ALDI ja Parmalatiga.
Tööstuses ei sünni konkurentsieelis ainult suuremast mahust või odavamast tööjõust. Sageli tekib see hoopis võimest optimeerida protsesse, vähendada raiskamist ja kasutada ressursse targemalt, selgitab Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.
Enimloetud
1
Vaata 134 ettevõtte tulemusi!
3
5
Viimased uudised
Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Üritused
Hetkel kuum
Vaata 134 ettevõtte tulemusi!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele