Alates tulevast aastast saab lisaks 1284 inimesele, kes Eestisse kolmandatest riikidest tööle kolivad, Eestis värvata veel kaks korda sama palju sektorites, mille valitsus on otsustanud nimetada “tööjõupuudusega tegevusalade” hulka.
Eesti tööturul jääb järgneva kümnendi vaates igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti tasemehariduse lõpetajad ei suuda katta. Välistööjõu kaasamine teatud ulatuses on möödapääsmatu, selgub värskest OSKA uuringust.
Kolmandatest riikidest töötajate sisserände piirarv võiks lähiajal kasvada kuni kolm korda ning valitsusliikmed on selle käikuminemises ka üsna optimistlikud, täit kokkulepet koalitsioonipartnerite vahel sellegipoolest veel ei ole.
Riigi majanduse pikaajaline edu sõltub tugeva ja kõrge lisandväärtusega tööstusest, nagu seda on edukalt näha Soomes ja Rootsis, nendib intervjuus Tööstusuudistele majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Veidi üle kuu ministriametis olnud Keldo peamiseks eesmärgiks on muuta tööstus prioriteediks meie poliitikas.
Hiljutisel majandusjulgeoleku konverentsil jäid kõlama nii siseministri kui info- ja tehnoloogiaministri poolt öeldud sõnad, et oluline osa majandusjulgeolekust on kvalifitseeritud tööjõu kaasamine. Ning eriti oluline on, et kõik mõistaksid seda vajadust ühtmoodi, kirjutab Work in Estonia programmi juht Leonardo Ortega.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.