Aasta tööstur 2026 selgub 11 kandidaadi hulgast
Aasta töösturi tiitlile esitati tänavu kokku 11 kandidaati, kelle hulgas on nii puidu-, pakendi-, metalli-, mere-, trüki- kui ka keemiatööstuse tippjuhte.
Loe AI kokkuvõtet
Aasta tööstur 2026 tiitlile kandideerib tänavu 11 tööstusjuhti eri harudest alates keemia- ja puidutööstusest kuni kaitse- ja trükitööstuseni. Võitja selgub žürii ja lugejahäälte võrdse osakaalu põhjal ning kuulutatakse välja 18. novembril konverentsil „Tööstuse äriplaan 2027“. Kandidaatide seas on muu hulgas Ahti Asmann, Enn Õunpuu, Fjodor Berman, Jüri Külvik ja Kristjan Tiimus, keda esile tõstetakse suurinvesteeringute, ekspordi ja sektori arendamise eest.
Aasta töösturi konkursile laekus tänavu kokku 11 kandidaati mitmest erinevast tööstusharust.
Aasta tööstur on Tööstusuudiste, Äripäeva ja ABB Eesti konkurss, mille eesmärk on tunnustada tööstusettevõtete juhte ja omanikke ning nende pingutusi oma ettevõtte ja sektori arendamisel. Konkursi žüriisse kuuluvad aasta tööstur 2025 ja Icosageni asutaja Mart Ustav, ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Evert Rööpson, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstuspoliitika juht Kaspar Peek ning Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
Võitja selgub žürii ning Tööstusuudised.ee ja Äripäeva lugejate häälte liitmisel (mõlemal on 50protsendiline osakaal). Oktoobris saavad lugejad tutvuda kõikide kandidaatidega, kelle hulgast valib žürii esikolmiku. Seejärel saavad lugejad esikolmikust valida oma lemmiku. Aasta tööstur 2026 selgub 18. novembril majanduskonverentsil “Tööstuse äriplaan 2027”.
Tööstusuudised teeb ülevaate tänavustest kandidaatidest ja esitajate poolt antud põhjendustest.
Ahti Asmann, Viru Keemia Grupi juht (keemiatööstus)
Ahti Asmann on juhtinud Viru Keemia Gruppi alates 2015. aastast. Pikaajalise rahvusvahelise juhtimiskogemusega Asmann on aidanud kontsernil kohaneda muutuvate turutingimuste ja regulatsioonidega, keskendudes tootmise tõhususele, konkurentsivõimele ning pikaajaliste investeeringute jätkumisele. Tema juhtimisel on kontsern uuendanud oma tegevuskorraldust ja laiendanud rahvusvahelist tegevust. 2023. aastal püstitas VKG põlevkiviõlitoodete tootmisrekordi ning 2025. aasta Eesti ettevõtete konkurentsivõime edetabelis jõudsid VKG Oil ja Viru Keemia Grupp tööstus- ja energeetikaettevõtete seas vastavalt teisele ja kolmandale kohale.
2026. aasta septembris avati Ida-Virumaal 75 miljonit eurot maksnud Uus-Kiviõli kaevandus, mis asendab ammenduvate varudega Ojamaa kaevandust ja kindlustab VKG põlevkiviõlitootmise toormebaasi järgmiseks kolmeks aastakümneks. Investeeringu mõju ulatub kaevandamisest kaugemale, sest VKG väärindab põlevkivi rahvusvahelises merenduses ja keemiatööstuses kasutatavateks toodeteks ning toodab kõrvalsaadustest elektrit ja soojust. Soojus jõuab piirkonnas ligi 30 000 tarbijani.
Tegemist on olulise investeeringuga nii Eesti majanduse kui ka Ida-Virumaa jaoks. Tootmise jätkumine aitab säilitada piirkonnas tööstustöökohti, ekspordivõimekust ning aastakümnetega kujunenud inseneri- ja tootmisoskusi, sealhulgas Eestis välja töötatud Petroter-tehnoloogiaga seotud teadmisi. Selle maailmas haruldase tööstusliku oskusteabe säilitamine toetab Eesti energiajulgeolekut ja tootmisvõimekust ajal, mil rahvusvahelised tarneahelad ja energiaturud on ebastabiilsed.
Lisaks ettevõtte juhtimisele on Asmann aktiivne Eesti tööstuse eestkõneleja. Alates 2023. aastast on ta Eesti Keemiatööstuse Liidu juhatuse esimees. Oma sõnavõttudes on ta järjepidevalt rõhutanud tööstuse konkurentsivõime, pikaajalise investeerimiskindluse ning läbimõeldud majandus- ja kliimapoliitika tähtsust. Tema panus ei piirdu seega ühe ettevõtte arendamisega, vaid aitab kaasa kogu Eesti tööstuskeskkonna kujundamisele.
Enn Õunpuu, Elcogen, asutaja ja tegevjuht (vesinikutehnoloogia, energeetika)
Enn Õunpuu on öelnud, et sellesse, mida teed, tuleb jäägitult uskuda. See on üks põhimõtetest, mis on teda läbi aastate toetanud.
Elcogen on ettevõte, mis tegeleb kütuseelementide arendamise ja tootmisega. Täpsemalt on tegemist tahkeoksiidsete elementidega, mis võimaldavad muundada energiat ühest vormist teise. Elcogeni lahendused aitavad toota puhast energiat, tugevdada energiajulgeolekut ja vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest. „See, mida me teeme, on maailmas ikkagi suhteliselt ainulaadne,“ on Õunpuu ise öelnud.
Alles eelmise aasta sügisel avas ettevõte uue 14 000-ruutmeetrise tehase. Seda ajal, mil nõudlus heitmevaba energia ja vesiniku tootmistehnoloogia järele kasvab kiiresti. Juba praegu on Elcogenil umbes 200 klienti 30 riigist. Nõudlus Elcogeni toodangu järele liigub ülesmägu ja see võib ka ettevõttele tuua mitmekordse kasvu.
Hetkel kuum
Õunpuu juhtimisvõimekust näitab oskus siduda pikaajaline arendustöö rahastuse, tootmise ja müügiga. Ligikaudu 50 miljonit eurot maksnud uus tehas valmis tema sõnul esialgu kavandatust viis protsenti odavamalt. Elcogeni investorite hulka on kaasatud rahvusvahelised tööstuskontsernid Baker Hughes ja HD Hyundai ning mullu lisandus SmartCapi viie miljoni eurone investeering. Tänavu jõuti koos Shanghai HyEnergyga tarnelepinguteni esimeste megavatisuurusjärgus projektide jaoks Hiinas. Need on konkreetsed sammud, millega Õunpuu on loonud eeldused Eesti tehnoloogia jõudmiseks senisest suurematele turgudele.
Lisaks on Õunpuu öelnud, et ettevõte peab kogu know-how`d valdama summana.
Enn Õunpuu teeb just seda, mida Eesti tööstuses tegema peab. Kõrge lisandväärtusega toodang, mida on võimalik eksportida ja mis üheaegu toetab nii Eesti majanduse kui tööstuse arengut, aga ka järgib suuri maailmatrende.
Eveli Opmann, Puidukoja tegevjuht (puidutööstus)
Eveli on sihikindel ja tugeva käekirjaga tööstusjuht, kes suudab näha suurt pilti ja teha julgeid otsuseid. Tema jaoks tähendab ettevõtte arendamine enamat kui head majandustulemused. Eveli väärtustab samaväärselt ka inimesi, tööstuse tulevikku ja töökohtade ning toimepidevuse tagamist maapiirkondades.
Üks viimase aasta olulisemaid saavutusi on ligi miljoni euro suurune investeering Puidukoja Näpi tehase uude immutusautoklaavi, mille eestvedaja Eveli koos oma meeskonnaga oli. Investeering võimaldab kasvatada kõrgema lisandväärtusega toodete osakaalu ja tootmisvõimekust. Kokku on Puidukoda Näpi tootmisüksusesse investeerinud ligikaudu viis miljonit eurot.
Keerulistes majandusoludes näitab selline investeering leidlikkust oma tootmise efektiivsemaks muutmisel ning jätkuvat usku Eesti tööstuse tulevikku. Samuti süstib selline investeering usku ja kindlustunnet ka töötajaisse ja piirkonna elanikesse.
Evelile on südamelähedased iseäranis kaks teemat, mis on tugeva tööstuse lahutamatud osad. Kõigepealt peab ta oluliseks maapiirkondade arengut ja sealsete töökohtade säilimist. Teiseks haridust ja tööstuse juurdekasvu. Puidukoda annab välja noore spetsialisti stipendiumi, millega toetatakse Mulgi valla noori, kes jätkavad õpinguid kutse- või kõrghariduses. Eveli peab oluliseks, et ka tulevikus oleks Eesti tööstuses oskustega inimesi, kes soovivad valdkonnas töötada ja seda edasi arendada.
Juhina on ta konkreetne ja kindlakäeline ning seisab alati oma inimeste eest. Ta väärtustab sisekommunikatsiooni ja ühtset meeskonnatunnet, et nii Karksi kui ka Näpi tehase töötajad tunneksid end ühe Puidukojana. Talle on oluline, et töötajad tuleksid ja läheksid töölt ära rõõmuga ning et töö pakuks rohkemat kui vaid sissetulekut. Eveli silmis on oluline, et töötajad tunneksid end toetatuna mis tahes olukordades: töökeskkond, tööülesanded, õppimisvõimalused jne. Ka osaleb Eveli aktiivselt Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tööohutuse töörõhmas, seistes järjepidevalt tolle eest, et Puidukoja töökeskkond oleks jätkuvalt turvaline ning algatades tegevusi ka töötajate heaolu tõstmiseks.
Eveli panustab aktiivselt ka kogu Eesti metsa- ja puidutööstuse arengusse liidu juhatuse liikmena. Ta seisab sektori konkurentsivõime, puidu suurema väärindamise ning tööstuse tulevikuvõimaluste eest. Tema jaoks on oluline, et Eesti tööstuse hääl oleks ühiskondlikes ja poliitikakujundamise aruteludes kuuldav ning tööstuse tegelikku panust majandusse ja piirkondade arengusse mõistetaks. Ta peab oluliseks ka sektori tutvustamist rahvusvaheliselt, tutvustades tänavu jaanuaris Puidukoda ja puidutööstuse sektorit lähemalt rahvusvahelise pressireisi raames, tagades tollega kajastused mitmetes välisriikides.
Eveli Opmann on juht, kes ei lase igapäevasel müral suuremaid eesmärke varjutada. Ta tegutseb kindlalt, väärtustab inimesi ja näeb Eesti tööstuse arengut pikaajalise vastutusena. Tema eestvedamisel tehtud investeeringud, panus järelkasvu ja pühendumus nii oma ettevõtte kui ka kogu sektori arengule teevad temast väärika aasta töösturi kandidaadi.
Fjodor Berman, BLRT Grupi omanik (masina- ja metallitööstus, meretööstus)
Fjodor Berman asus Balti Laevaremonditehast juhtima 1989. aastal ning on aastakümnete jooksul kujundanud sellest Läänemere piirkonna ühe suurima tööstuskontserni. BLRT Grupp koondab praeguseks enam kui 50 seitsmes riigis tegutsevat ettevõtet ning mullu moodustas eksport 85,3% kontserni müügitulust.
Bermani juhtimispõhimõtete keskmes on olnud teenitud tulu järjepidev reinvesteerimine. Selle tulemusena on BLRT arendanud oma tootmisvõimekust nii Eestis kui ka välisriikides ning suutnud ellu viia rahvusvaheliselt silmapaistvaid tööstusprojekte. Samuti peab ta oluliseks inseneride ja oskustöötajate järelkasvu: BLRT teeb koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga, toetab tudengeid stipendiumidega ning on loonud BLRT Fondi.
2026. aasta oktoobris avati Kohilas ligi 14 miljonit eurot maksnud BLRT Valukoja uus tehas, mis kolmekordistas ettevõtte aastase tootmisvõimsuse. Investeeringu tähtsus ei piirdu tootmisvõimsuse suurendamisega, BLRT Grupp on ainsana Eestis säilitanud suuremahulise malmivalu tootmise ning uus tehas aitab hoida ja arendada selle valdkonna võimekust ning erialaseid oskusi. Samuti on BLRT osalusega ühisettevõte alustanud Ida-Virumaal ligi 35 miljoni euro suuruse tööstusgaaside tehase rajamist. Uus tootmiskompleks suurendab Balti riikide tööstusgaaside tootmisvõimekust ning võimaldab toota meditsiinilist hapnikku Eesti haiglatele.
Bermani juhitava kontserni tegevusel on oluline tähendus ka väljaspool Eestit. Vaatamata Venemaa täiemahulisele sõjale ning sellega kaasnevatele [keerukustele], on BLRT Grupi ettevõtted jätkanud Ukrainas tööstus- ja meditsiinigaaside tootmist. Sellega aidatakse hoida töös haiglaid ja kriitiline taristu, toetades Ukraina vastupanuvõimet ning andes olulise panuse riigi võitlusse Venemaa agressiooni vastu.
Fjodor Berman väärib aasta töösturi tunnustust Eesti tööstuse järjepideva arendamise, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamise ning Eestis kõrge lisandväärtusega tootmise ja oskusteabe säilitamise eest.
Jüri Külvik, Lemeks Grupp, omanik (puidutööstus)
Jüri Külvik on aastakümnete jooksul andnud märkimisväärse panuse Eesti metsa- ja puidutööstuse arengusse. Külvik alustas oma ettevõtlusteed isa Enn Külviku liimpuiduettevõttes ning asutas 1993. aastal koos isaga Lemeksi, millest on praeguseks kasvanud üks Eesti suuremaid kodumaisel kapitalil põhinevaid tööstuskontserne. Kontserni tegevus hõlmab metsamajandamist, saetööstust ning vineeri, liimpuidu ja puitmajade tootmist. Kontserni kuuluvad teiste seas Palmako, Estonian Plywood, Pinest ja Nordwood. 2025. aastal oli Lemeksi grupi müügitulu ligi 205 miljonit eurot ning kontserni ettevõtetes töötas üle 700 inimese.
Külviku pikaajalise tegevuse keskmes on olnud Eesti puidu võimalikult laiapõhjaline kohapealne väärindamine, et võimalikult suur osa tooraine töötlemisel tekkivast lisandväärtusest jääks Eestisse. Selleks on Lemeks arendanud erinevaid tootmisvaldkondi ning investeerinud tehnoloogiasse, mis võimaldab valmistada järjest keerukamaid ja suurema lisandväärtusega puittooteid. Kuna kontserni tootmisettevõtted paiknevad peamiselt väljaspool suuremaid linnu, on kontserni tegevusel oluline mõju ka piirkondlikule ettevõtlusele ja tööhõivele.
2025. aasta novembris avalikustas Lemeksi gruppi kuuluv Estonian Plywood 25 miljoni euro suuruse investeerimiskava, mille eesmärk on suurendada Jõgevamaal asuva vineeritehase tootmismahtu järgmise nelja aasta jooksul ligikaudu poole võrra. Samuti omandas 2026. aasta septembris Lemeksi gruppi kuuluv Palmako Leedu liimpuitkonstruktsioonide tootja Jūrės Medise. Mõlemad sammud näitavad Külviku järjepidevat panust tööstuse arengusse, mille eesmärk on kasvatada Eestis loodavat lisandväärtust, tugevdada tootmisvõimekust ning suurendada Eesti kapitalil põhineva kontserni konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel.
Lisaks ettevõtete arendamisele on Külvik aktiivselt panustanud kogu metsa- ja puidutööstuse arengusse Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liikmena. Ta on järjepidevalt rõhutanud kohaliku tooraine väärindamise, tööstusinvesteeringute ja stabiilse ettevõtluskeskkonna tähtsust Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamisel. Lisaks peab ta oluliseks ka haridust, järelkasvu ning kohaliku kogukonna toetamist. Samuti toetab ta aktiivselt Ukrainat. Eesti Maaülikool tunnustas teda 2020. aastal aasta vilistlase tiitliga ning 2025. aastal pälvis Lemeks Grupp Eesti Olümpiakomitee ja Kultuuriministeeriumi Spordisõbra tunnustuse.
Jüri Külvik väärib aasta töösturi tunnustust pikaajalise panuse eest Eesti kapitalil põhineva tööstuse arengusse, puidu kohapealsesse väärindamisse ning Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisse.
Karl Esa Matti Mäki, E-Betoonelement (ehitusmaterjalide tootmine)
Karl Esa Matti Mäki juhtimisel sündis E-Betoonelemendis koostöös Atmas Groupi, Flameguard Systemsi ja Dugicon Sheltersiga NordFort – uus modulaarne, tehases toodetav kaitsetööstuse, taristu- ja tsiviilkaitsevarjendi lahendus. NordForti väärtus ei seisne ainult betoonis ega ühes uues ehituslahenduses. Selle tegelik tähtsus on selles, et varjend muudeti projektipõhisest ehitusest skaleeritavaks tööstustooteks.
See on oluline muutus nii Eestile kui ka Eesti tööstusele.
Alates 1. juulist 2026 kehtivad Eestis uutele suurematele hoonetele varjendite rajamise nõuded. See loob reaalse ja pikaajalise vajaduse lahenduste järele, mida saab pakkuda kvaliteetselt, korratavalt ja suuremas mahus. Päästeamet toob eraldi välja, et uute suuremate hoonete puhul tuleb varjend kavandada juba hoone planeerimise faasis.
Karl Esa Matti Mäki oluline saavutus on olnud näha selles vajaduses mitte ainult regulatiivset kohustust, vaid uut tööstuslikku võimalust.
Ühest betoonelemendist terviktooteks. NordFort ühendab E-Betoonelemendi tööstusliku betoonelementide tootmise Atmas Groupi varjenditehnoloogia ning teiste spetsialiseerunud partnerite kompetentsiga. Tehases toodetud raudbetoonmoodulitest saab koostada erineva suuruse ja mahutavusega varjendeid. Need transporditakse objektile ja monteeritakse kohapeal. Lahendus sisaldab lisaks konstruktsioonile Eesti VV määrustele nr 50 vastavaid varjendi toimimiseks vajalikke süsteeme (kaitseuksi ja luuke, ventilatsiooni, CBRN-filtreerimist, üle- ja alarõhuklappe, elektri- ja sidesüsteeme, vee- ja kanalisatsioonilahendusi jne).
Seega ei müüda enam ainult betooni. Müüakse valmis tehnilist lahendust, mis on kohandatav ka teiste riikide regulatsioonidele ja tingimustele. Lisaks on varjendile võimalik disainida tehases toodetav esteetiliselt unikaalne välisilme või kujunduselemendid.
See muudab NordFort kogu väärtusahelat: suurem roll tekib tootearendusel, inseneritööl, süsteemiintegratsioonil, spetsialiseeritud komponentidel, logistikal, paigaldusel, hooldusel ja ekspordil.
See on tööstuslik piiriülene koostöö, mitte üksik betoonivalu projekt.
NordFort on sündinud ettevõtete koostöös:
- E-Betoonelement / Consolis – konstruktsioonide projekteerimine, tehase tootmine, transport ja paigaldus;
- Atmas Group – varjendite kaitsetehnoloogia, ventilatsioon, CBRN-filtreerimine, kaitseuksed ja muud spetsiaalsed süsteemid;
- Dugicon Shelters – varjendite ja kaitserajatiste kompetents;
- Flameguard Systems – tuleohutuse, SHEQ, riskide hindamise, varjumise ning tehnilise nõustamise kompetents.
See on Eesti tööstuse jaoks oluline sõnum: kõrgema lisandväärtusega toode ei pea sündima ühe ettevõtte sees. See võib sündida erinevate Eesti ja lähiregiooni kompetentside ühendamisel.
Eestist lähiturgudele. NordForti tööstuslik mudel loob võimaluse müüa väljapoole Eestit mitte üksikut betoonelementi, vaid terviklikku kaitselahendust.
Sama tootemudelit saab kohandada kriitilisele taristule, energia- ja telekommunikatsioonirajatistele, tööstusele, uusarendustele, avalikele hoonetele, kohaliku omavalitsuse objektidele ning kriisi- ja julgeolekurajatistele. See annab Eesti ettevõtetele võimaluse liikuda ehitusmaterjalide tarnijast kõrgema lisandväärtusega kaitsetehnoloogia väärtusahelasse. Ja just siin peitub NordForti suurem majanduslik mõju.
Kui Eestis tekib vajadus kümnete või sadade varjendilahenduste järele, siis nende tootmiseks on vaja tööstuslikku mudelit. Kui sama lahendus on kohandatav lähiriikide nõuetele ja turule, tekib sellel omakorda ekspordipotentsiaal.
Miks Karl Esa Matti Mäki? Aasta tööstur ei peaks olema ainult inimene, kes juhib olemasolevat tootmist hästi. Tööstuse arengut veavad inimesed, kes näevad uut võimalust enne, kui sellest saab tavapärane turg.
Karl Esa Matti Mäki panus NordForti arendamisse seisneb selles, et E-Betoonelemendi olemasolev tööstuslik võimekus seoti uue, kõrgema lisandväärtusega valdkonnaga ning sellest koostööst kujundati konkreetne skaleeritav toode.
NordFort näitab, kuidas Eesti tööstus saab reageerida uuele vajadusele: mitte ainult toota rohkem, vaid toota targemalt; mitte ainult ehitada kohapeal, vaid toota tehases; mitte ainult müüa komponenti, vaid pakkuda terviklahendust; mitte ainult lahendada Eesti vajadust, vaid luua eksporditav toode.
Seetõttu ei ole NordFort lihtsalt uus varjend. See on näide sellest, kuidas Eesti tööstus loob uue toote, uue väärtusahela ja võimaliku uue ekspordisuuna.
Just selle töö ja tööstusliku mõtteviisi eest esitame Karl Esa Matti Mäki E-Betoonelement OÜ-st Aasta tööstur 2026 kandidaadiks.
Kristjan Tiimus, HEVI Optronics, asutaja ja juht (kaitsetööstus)
Kristjan Tiimuse juhtimisel on HEVI Optronics teinud Eesti kõrgtehnoloogilises tööstuses pretsedenditu ja erakordselt kiire arenguhüppe.
Tegevjuht Kristjan Tiimus väärib tunnustust järgmistel kaalukatel põhjustel.
Sihikindel ja kahe jalaga maa peal juht. Kristjan Tiimust tuntakse ja austatakse tööstusringkondades kui reaalset tegijat, mitte suuri sõnu tegevat visionääri. Ta figureerib meedias äärmiselt harva ning on hoidnud teadlikult madalat profiili, keskendudes avaliku tähelepanu otsimise asemel puhtalt reaalsele tootearendusele, tootmisprotsesside käivitamisele ja meeskonna kasvatamisele. Kui vaadata kvartaalseid majandustulemusi, on näha korrelatsioon käibe tõusu ja töötajate arvu läbimõeldud kasvu osas. Need tulemused lähevad kokku ka mitmesugustes (väga harvades) intervjuudes väljaöelduga.
Eestikeelsuse ja kodumaise juhtimise säilitamine. Kuigi 2026. aasta kevadel kaasati strateegilise partnerina Saksa kaitsetehnoloogia hiiu Quantum Systemsi kapital (mis ostis ettevõttes enamusosaluse), on Tiimus suutnud hoida HEVI Optronicsi unikaalset identiteeti. Ettevõte on jäänud eestikeelseks, selle igapäevane juhtimine ja strateegilised otsused toimuvad endiselt kohapeal Eestis ning kogu intellektuaalne omand ja kompetents luuakse siinsete inseneride poolt.
Täistsükli arendus- ja tootmisettevõte. Erinevalt paljudest teistest sektori projektidest on HEVI Optronics loonud täiesti iseseisva ja reaalselt toimiva ärimudeli. Tegemist on puhta süvatehnoloogia arendus- ja tootmisettevõttega, mis on ise välja töötanud oma sensorite, optika ja täppismehaanika lahendused ning suudab neid Eestis seeriatootmisesse viia.
Kaks mastaapset tehaseprojekti. Ettevõtte esimene uus tehas Tabasalus on juba ehitamisel ning selle kaudu käivitatakse esimese faasi suurtellimuste täitmine. Mainin ära, et käisin täna Tabasalu Vasara 2 aadressil ja tehase ehitus on täies hoos. Sellele lisaks teatas ettevõte äsja plaanist rajada Tabasallu ka teine, ligi 20 miljonit eurot maksev tehas täieliku tarneahela kontrollimiseks ning avada uus tootearenduskeskus Tartus.
Eeskujulikud finantstulemused. Kaitsetööstuse kontekstis on ettevõtte majanduslik jalajälg eeskujulik, näidates kümnetesse miljonitesse ulatuvat reaalset müügitulu ja tugevat miljonitesse ulatuvat puhaskasumit, mis panustab otse Eesti riigi maksutuludesse. Majandusaastaaruandest selgub, et tegemist on oma toodangut pea täies mahus eksportiva ettevõttega ja eksport on teadupärast majanduse alustala. Ettevõttel puuduvad ka opereerimist pärssivad ja koormavad kohustused.
Kristjan Tiimus on tugev näide sellest, kuidas tagasihoidliku, kuid raudse järjekindlusega saab luua maailmatasemel tööstust, ilma et kaotataks oma kodumaist nägu ja juhtimist. Tema panus Eesti tööstuse uue ajastu kujundamisel on silmapaistev ja igati aasta töösturi tiitlit vääriv.
Mait Sõõrde, Folger Art, asutaja ja kauaaegne juht (trüki- ja pakenditööstus)
Oluline. Mait Sõõrde on Folger Art AS-i asutaja ja kauaaegne juht, kes lahkus meie seast ootamatult 24. septembril 2026 ehk tiitli “Aasta tööstur” pälviks ta postuumselt, kui valituks osutub.
Mait Sõõrde rajas Folgeri 1991. aastal – samal aastal, mil Eesti taastas oma iseseisvuse. Mõlemad alustasid sisuliselt tühjalt kohalt, toetudes julgusele, ettevõtlikkusele ja usule tulevikku.
35 aasta jooksul kasvas väikesest ettevõtmisest ligi 50 töötajaga trüki- ja pakenditööstusettevõte, mis on pakkunud tööd mitmele põlvkonnale ning panustanud Eesti tööstuse arengusse.
2026. aasta üheks oluliseks sammuks kujunes ettevõtte järgmise põlvkonna teadlik kaasamine juhtimisse. Mait Sõõrde valmistas ette Folgeri pikaajalist tulevikku, kaasates ettevõtte juhtimisse oma pojad. Juunis 2026 asus Folgeri juhatusse tema poeg Erki Sõõrde, kes sai juulis juhatuse aseesimehena iseseisva esindusõiguse.
Selle sammu tähendus ulatub kaugemale tavapärasest juhtimismuudatusest. Tegemist oli teadliku ja pikaajalise vaatega otsusega, mille eesmärk oli kindlustada aastakümnete jooksul üles ehitatud tööstusettevõtte järjepidevus ning luua eeldused selle juhtimise ja arengu jätkumiseks järgmise põlvkonna käe all.
Mait Sõõrde oli selge visiooni, tugeva iseloomu ja kindlate põhimõtetega ettevõtja. Tema suurimaks saavutuseks ei olnud üksnes tootmisvõimekuse kasvatamine, investeeringud või ettevõtte arendamine, vaid ka meeskonna loomine, kes suudab tema alustatud tööd jätkata.
Aasta tööstur 2026 kandidaadina soovime tunnustada juhti, kelle viimase aasta oluline ja tulevikku suunatud otsus andis uue mõõtme tema 35 aasta pikkusele elutööle. Mait Sõõrde kindlustas oma ettevõtte pikaajalist tulevikku, kaasates selle juhtimisse järgmise põlvkonna. Tema ootamatu lahkumine annab sellele teadlikult astutud sammule erilise tähenduse.
Mait Sõõrde kandidatuur oleks ühtlasi tunnustus Eesti tööstuse järjepidevusele, pereettevõtlusele ja inimestele, kes on oma ettevõtted üles ehitanud Eesti taasiseseisvumisest alates.
Martti Lemendik, Metaprinti kaasomanik (pakenditööstus)
Martti Lemendik on pikaajalise kogemuse ja tugeva strateegilise visiooniga tööstusjuht, kelle eestvedamisel on Metaprindist kujunenud üks Euroopa juhtivaid aerosoolpakendite tootjaid. Tema juhtimist iseloomustavad investeerimisjulgus, tehnoloogiline innovatsioon ning oskus teha pikaajalisi strateegilisi otsuseid ka keerulises ja kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas.
2026. aasta märgiliseks saavutuseks on Metaprindi ajaloo suurima investeerimisprogrammi elluviimise alustamine, mis ühendab rahvusvahelise laienemise ja Eesti tootmise ulatusliku moderniseerimise. Juulis algas Saksamaal Lichtenaus uue tehase ehitus, mille kavandatav investeering koos tootmisseadmete ja käibekapitaliga ulatub 50–60 miljoni euroni. Tegemist on strateegilise sammuga, mis võimaldab tugevdada Metaprindi positsiooni Euroopa turul, tuua tootmine lähemale rahvusvahelistele klientidele ning suurendada ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet.
Paralleelselt rahvusvahelise laienemisega jätkab Metaprint investeerimist Eestis. Tallinnas Suur-Sõjamäel on rajamisel ligikaudu 4500ruutmeetrine robotiseeritud tootmishoone, mis loob võimalused tootmisprotsesside ulatuslikuks automatiseerimiseks, efektiivsuse suurendamiseks ning kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks.
2026. aasta arengute eriline kaal seisneb selles, et varem kavandatud strateegilised investeeringud on jõudnud reaalse elluviimiseni. See näitab pikaajalise visiooni kõrval ka suutlikkust viia suuremahulised ja kapitalimahukad arendusprojektid otsustavasse teostusetappi.
Martti juhtimisel on Metaprint järjepidevalt panustanud tootmise tehnoloogilisse arengusse, automatiseerimisse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisse. Ettevõtte areng näitab, kuidas Eesti tööstusettevõte suudab kujuneda rahvusvaheliselt arvestatavaks tootjaks, säilitades samal ajal oma tugeva tööstusliku kompetentsi ja arendustegevuse Eestis.
Lisaks ettevõtte juhtimisele on Martti Lemendik andnud märkimisväärse panuse kogu Eesti trüki- ja pakenditööstuse arengusse. Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu volikogu esimehena on ta aastaid seisnud sektori konkurentsivõime, ettevõtete koostöö ning tööstuse huvide esindamise eest nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Peame Martti Lemendikku „Aasta tööstur 2026“ tiitli vääriliseks, sest ta on näidanud, kuidas pikaajaline strateegiline mõtlemine, investeerimisjulgus ja järjepidev tehnoloogiline areng aitavad Eesti tööstusettevõttel kasvada rahvusvaheliseks tegijaks ka keerulises majanduskeskkonnas.
Tema 2026. aastal elluviimisse jõudnud investeerimisotsused on oluline verstapost nii Metaprindi arengus kui ka Eesti tööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisel.
Tanel Venderström, Print Best tegevjuht (trükitööstus)
Ajal, mil Euroopa trükitööstus seisab silmitsi keerulise majanduskeskkonna, tootmismahtude vähenemise ja mitmete trükikodade sulgemisega, on Tanel Venderströmi juhtimisel Print Best liikunud vastupidises suunas – järjepidevalt kasvanud, investeerinud ning tugevdanud oma rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Print Bestist on kujunenud üks Baltikumi suurimaid ja kaasaegsemaid raamatutootjaid, mille toodangust ligikaudu 97% eksporditakse. Ettevõtte käive on kasvanud 2022. aasta ligikaudu 15 miljonilt eurolt 2025. aastaks 23 miljoni euroni ning tootmisvõimekus ulatub kuni 50 miljoni raamatuni aastas. Ettevõtte järjepidevat arengut ja panust piirkonna majandusse on kahel aastal tunnustatud Viljandimaa parima arendaja tiitliga.
2026. aasta märgiliseks saavutuseks on Tallinna Raamatutrükikoja omandamine – strateegiline samm, mille mõju ulatub Print Bestist kaugemale, kogu Eesti trükitööstuse konkurentsivõime tugevdamiseni. Kahe ettevõtte kompetentsi ja tootmisvõimekuse ühendamine loob uusi võimalusi rahvusvaheliseks kasvuks ning aitab kindlustada ligikaudu 300 inimese töökohad Eestis.
Taneli juhtimist iseloomustavad pikaajaline tööstuslik visioon, investeerimisjulgus, järjepidev arendustegevus ja usk Eesti tootmise tulevikku. Ettevõtte ambitsioon on jõuda 2030. aastaks 50 miljoni euro suuruse käibeni, jätkates investeerimist kaasaegsesse tehnoloogiasse, tootmise efektiivsusesse ja vastutustundlikku ettevõtlusse.
Sama oluline kui tehnoloogiline areng on Taneli jaoks ettevõtte inimesed. Ta peab meeskonda ettevõtte suurimaks väärtuseks, usaldab oma inimesi ning kaasab neid aktiivselt ettevõtte arengusse ja tuleviku kujundamisse.
Peame Tanel Venderströmi „Aasta tööstur 2026“ tiitli vääriliseks, sest ta on oma juhtimise ja otsustega näidanud, et ka keerulises ning tiheneva konkurentsiga tööstusharus on võimalik Eestis tootmist kasvatada, investeerida tulevikku, luua ja säilitada töökohti ning olla edukas rahvusvahelistel turgudel.
Tema 2026. aasta strateegilised otsused on olulised mitte üksnes Print Besti, vaid kogu Eesti trükitööstuse tuleviku seisukohalt.
Veljo Konnimois, Radius Machiningu asutaja (masina- ja metallitööstus)
Veljo Konnimois on kujundanud Radius Machiningust tugeva, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ja tehnoloogiliselt võimeka Eesti masinatööstusettevõtte. Tema juhtimisel on ettevõte järjepidevalt investeerinud kaasaegsesse tootmistehnoloogiasse ning tõestanud, et ka Eestis on võimalik pakkuda maailmatasemel täppistootmist ja lahendusi keerukatele tehnilistele ülesannetele.
Radiuse tugevuseks on lisaks tehnoloogiale ka meeskond – pühendunud inimesed, kes otsivad klientidele lahendusi ka siis, kui lihtsaid vastuseid ei ole. Selline paindlikkus ning lahendustele orienteeritud mõtteviis aitab Eesti masinatööstusel rahvusvahelises konkurentsis silma paista. Enam kui 30 CNC-töötluskeskusega Radiuse toodangust 40% läheb ekspordiks.
Konnimoisa panus ulatub oma ettevõttest märksa kaugemale. Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liikmena ning Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juhina seisab ta aktiivselt kogu sektori arengu, kutsehariduse väärtustamise ja tööstuse järelkasvu eest. Ta aitab kujundada arusaama kaasaegsest masinatööstusest kui innovaatilisest ja atraktiivsest tegevusvaldkonnast. Just sellist tööstuse eestvedajat ja eeskuju Eesti vajab.
Seotud lood
“Rakenduslikku teadust peetakse justkui vähemtähtsaks. Seda mõtteviisi on tarvis muuta”
Siberis sündinud, kuid perekonnaga lapsepõlves tagasi Eestisse pöördunud Mart Ustav on näide sellest, kuidas saatusel on meist igaühega omad plaanid.
Aasta tööstur 2025 Mart Ustav rääkis võidujärgses intervjuus Äripäeva raadiole, et kuigi välisfirmad on teinud korduvalt pakkumisi farmaatsiafirma Icosagen ära osta, on ta kõik pakkumised tagasi lükanud. Ustavi jaoks pole Icosagen ainult äri, vaid eelkõige võimalus pakkuda Eestis haritud ja ambitsioonikatele noortele töö- ja arenguvõimalust.
„Tööstus pole lihtsalt majandusharu – see on riigi selgroog,“ ütleb Utilitase juhatuse esimees Priit Koit, kes valiti Aasta Tööstur 2025 finaalikolmikusse. Kodumaisest tööstusest, aga ka Utilitase lähiaja plaanidest rääkis Koit intervjuus Äripäeva raadiole.
Aasta tööstur 2025 Mart Ustav rääkis võidujärgses intervjuus Äripäeva raadiole, et kuigi välisfirmad on teinud korduvalt pakkumisi farmaatsiafirma Icosagen ära osta, on ta kõik pakkumised tagasi lükanud. Ustavi jaoks pole Icosagen ainult äri, vaid eelkõige võimalus pakkuda Eestis haritud ja ambitsioonikatele noortele töö- ja arenguvõimalust.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Enimloetud
1
TOPi tabel uuendatud. Võitjaks tuli LEAB Eesti
5
6
Kolm harjutust ja soovitust, et tootmistiimi motivatsiooni hoida
Viimased uudised
Kandideeri ise või anna teada ägedast logistikateost: kandidaate saab esitada novembri keskpaigani!
Üritused
Hetkel kuum
TOPi tabel uuendatud. Võitjaks tuli LEAB Eesti
Ettevõtte juht, kui otsid oma tööstusesse töötajaid, siis vaata siia
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele