Uuenenud kvaliteedijuhtimise standard täpsustab mitut kohta, kus juhtimissüsteem võib nõrgaks jääda. Mida tööstusjuhid teadma peaksid?
Uus kvaliteedijuhtimise standard muudab selgemaks ootused tööstusettevõtte juhtide käitumisele, riskide ja võimaluste käsitlemisele ning muudatuste tulemuslikkuse hindamisele, kirjutab Äripäeva Akadeemia koolitaja, juhtimiskonsultant ja protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg.
Uus kvaliteedijuhtimise standard ISO 9001:2026 on avaldatud. Tööstusettevõtte jaoks muutuvad selgemaks ootused juhtide käitumisele, riskide ja võimaluste käsitlemisele ning muudatuste tulemuslikkuse hindamisele. Kuigi aastavahetus ei too kaasa kohustust kogu süsteemi korraga ümber teha, tasub need teemad võtta juba 2027. aasta tegevusplaani.
Eelmises artiklis käsitlesin juhtimissüsteeme mõjutavaid muutusi laiemalt. Toona oli ISO 9001 uuendus veel ootel. Nüüd saab keskenduda konkreetsele küsimusele: mida tähendab uus standard ettevõttes, kus tuleb iga päev täita tellimusi, hoida tarnekindlust, lahendada tootmisprobleeme ja leida võimalusi tootlikkuse suurendamiseks?
ISO 9001:2026 ei muuda kvaliteedijuhtimise põhiloogikat. Endiselt tuleb mõista klientide nõudeid, juhtida protsesse, tagada inimeste pädevus, kontrollida tulemusi ja parendada tegevust. Uuendus täpsustab aga mitut kohta, kus juhtimissüsteem võib paberil olemas olla, kuid igapäevases juhtimises nõrgaks jääda.
Kõike ei pea rakendama esimesest jaanuarist
EVS-EN ISO 9001:2026 kehtib Eestis alates 16. septembrist 2026. Standardi avaldamise kuupäev ja sertifitseeritud ettevõtte kohustuslik üleminekutähtaeg on siiski erinevad asjad.
Global ACI avaldatud akrediteeritud sertifitseerimise üleminekukorra järgi peavad ISO 9001:2015 alusel sertifitseeritud organisatsioonid ülemineku lõpetama 30. septembriks 2029. Alates 31. märtsist 2028 võib uusi ja esmaseid akrediteeritud sertifikaate väljastada üksnes ISO 9001:2026 alusel. Ettevõte peaks oma üleminekuauditi aja ja korralduse sertifitseerimisasutusega eraldi kokku leppima.
Seega ei tähenda 1. jaanuar 2027 iseenesest, et kõigil tööstusettevõtetel peab olema uus sertifikaat. Ettevõtte enda ajakava võivad mõjutada ka kliendilepingud ja hanketingimused. Uue aasta planeerimine on aga sobiv hetk otsustada, millised muudatused tehakse, kes neid juhib ja kuidas nende toimimist kontrollitakse.
Kvaliteedikultuur paistab välja keerulistes olukordades
Uues standardis on selgesõnaliselt esile toodud kvaliteedikultuuri ja eetilise käitumise edendamine juhtkonna poolt. Ka töötajate teadlikkus peab hõlmama neid teemasid.
Tööstusettevõttes avaldub kvaliteedikultuur näiteks siis, kui tarne on hilinemas ja kontrollis leitakse kõrvalekalle. Kas töötaja saab probleemist kohe rääkida? Kas juht toetab nõuetele vastavat otsust ka siis, kui see muudab tarneplaani ebamugavamaks? Kas katsetulemused kajastavad tegelikult mõõdetut?
Pane tähele!
3. detsembril toimub Äripäeva Akadeemias Helen Klettenbergi koolitus “Kvaliteedijuhtimise ja protsesside parendamise tööriistad”, kus osaleja saab kaasa erinevaid kvaliteedijuhtimise ja protsesside parendamise tööriistu ning teadmised, kuidas organisatsiooni protsesside kogumikku süsteemselt analüüsida ja probleemkohti tuvastada.
Selle nõude rakendamiseks ei ole tingimata vaja uut väärtuste plakatit või eraldi eetikakäsiraamatut. Olulisem on kokku leppida, kuidas lahendatakse vastuolu tarnekiiruse ja kvaliteedinõuete vahel, kellel on õigus peatada mittevastava toote väljastamine ning kuidas probleemist teavitajale reageeritakse.
2027. aasta alguses tasub juhtidel võtta mõni päriselt toimunud juhtum ja arutada seda koos meeskonnaga. Nii saab hinnata, kas ettevõttes räägitud põhimõtted ja tegelikud otsused toetavad üksteist.
Õigusrikkumise või andmevarguse ärahoidmiseks ja mainekahju vältimiseks peaksid ettevõtted oma andmetöötluse protsesside kvaliteeti tõstma, leiab Äripäeva Akadeemia koolitaja ja protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg.
Paljudes ettevõtetes motiveeritakse töötajaid parendusideid esitama rahalise preemia abil, kuid see võib parenduskultuuri loomisele hoopis negatiivselt mõjuda, leiab protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg.
Juhised, mis aitavad pideva parenduse poole liikuda
Kui ettevõte ütleb, et tal ei ole parendustegevusteks aega, siis minu jaoks on see viide süsteemi puudumisele, kirjutab protsessijuhtimise ekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Helen Klettenberg, lisades, et pidev parendamine näitab ka ettevõtte professionaalsust.
Lisatud 5 strateegilist edutegurit äriprotsesside parendamiseks
Igas teises äriprotsessis leidub seni tuvastamata riske ja parendusvõimalusi, kirjutab Äripäeva Akadeemia koolitaja ja juhtimiskonsultant Helen Klettenberg.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.