„Mul on liiga kiire, et parendada.“ Ekspert: see on kallis vale, mis viitab süsteemi puudumisele
Kui ettevõte ütleb, et tal ei ole parendustegevusteks aega, siis minu jaoks on see viide süsteemi puudumisele, kirjutab protsessijuhtimise ekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Helen Klettenberg, lisades, et pidev parendamine näitab ka ettevõtte professionaalsust.
Helen Klettenberg rõhutab, et tööstusettevõtted, kes suudavad parendamise igapäevatööga siduda, saavutavad konkurentsieelise paindlikkuse ja efektiivsuse osas. Oluline on, et parendamist ei käsitletaks eraldi projektina, vaid osana igapäevasest töökorraldusest. Kui parendamisele lähenetakse süsteemselt ja see seotakse strateegiliste eesmärkidega, kasvavad ka töötajate vastutus ja motivatsioon. Parendamine peaks olema pidev, toetudes väikestele sammudele ja mõõdetavale mõjule, et luua organisatsioonis usaldust ja näha saavutusi. Klettenbergi sõnul peaks juhtimissüsteem parendamist soodustama, vältides liigset bürokraatiat.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Tööstusettevõtted, mis suudavad parendamise siduda igapäevase töö ja eesmärkide täitmisega, saavutavad konkurentidest suurema paindlikkuse, efektiivsuse ja kvaliteedi stabiilsuse. Parendamine ei tohi olla juhuslik projekt ega kampaania, vaid süsteemne tööviis, mis aitab igal töötajal teha oma tööd paremini, kiiremini ja väiksema ressursikuluga.
Küsimus ei ole enam selles, kas parendada, vaid kuidas kujundada selline töökorraldus, kus täiustamine on loomulik osa igast tööpäevast. Kui areng on põimitud ettevõtte juhtimisse, muutub parendamine püsivaks harjumuseks, mitte järjekordseks muutuste projektiks.
Sageli jäävad head parendusalgatused ajutiseks, sest neid käsitletakse eraldi põhitegevusest. Kuid ettevõtetes, kus parendamine on tööviisi osa, kasvavad nii töötajate vastutus kui ka nende võime iseseisvalt otsida ja ellu viia lahendusi, mis loovad lisandväärtust nii ettevõttele kui kliendile.
Kui ettevõte ütleb, et tal on liiga kiire ja parendustegevusteks ei ole aega, siis minu jaoks on see kallis vale, mis viitab süsteemi puudusele.
Parendamine peab olema igapäevatöö, mitte lisaülesanne
Sageli käsitletakse parendamist millegi sellisena, mida tehakse siis, kui „päris“ tööd napib. Tegelikult on parendamine osa professionaalsest töösooritusest – viis, kuidas oma rolli täita järjest tulemuslikumalt.
Kolm sammu, et parendusest saaks igapäeva töö osa:
- seo parendustegevused ametikoha ja tiimi eesmärkidega. Kui töötaja vastutab protsessi tulemi eest, peab tal olema ka õigus seda täiustada;
- too parendusteemad iganädalastesse töökoosolekutesse – mitte eraldi päevakorrapunktina, vaid loomuliku osana arutelust tulemuslikkuse üle;
- anna juhtidele selge sõnum: parendamine on töö, mitte lisakoormus.
Kui parendamine muutub töö loomulikuks osaks, kaob vastandus „tegemise“ ja „arendamise“ vahel.
Parendamine tuleb siduda strateegiliste sihtidega
Inimesed panustavad rohkem, kui nad mõistavad oma tegevuse mõju suuremale eesmärgile. Parendamine muutub püsivaks siis, kui see on seotud ettevõtte strateegiliste sihtidega ja annab töötajale tunnetuse, et tema panus loeb.
Praktilised sammud:
Hetkel kuum
- loo selge seos strateegiliste eesmärkide ja parendustegevuste vahel. Kui eesmärk on kliendikogemuse parandamine, keskendu protsessidele, mis mõjutavad klienditeekonda. Kui sihiks on efektiivsuse kasv, suuna parendused väärtust mittelisavate tegevuste vähendamisele;
- kasuta visuaalseid tööriistu – näiteks eesmärgipuud, OKR-e, KPI-seoste kaarte ja protsessimudeleid –, mis aitavad inimestel näha, kuidas nende ideed toetavad suurt pilti.
Juhtimissüsteem peab parendamist toetama
Juhtimissüsteem ei tohi parendamist bürokraatia alla matta – see peab looma järjepidevust ja nähtavust. Kui parendamine on osa juhtimiskalendrist, eesmärkide seadmisest ja tulemusülevaadetest, muutub see organisatsiooni loomulikuks toimimisviisiks.
Soovitused juhtidele:
- integreeri parendustegevuste ülevaatus juhtimiskoosolekutesse ja kvartaliaruannetesse;
- käsitle arenguvestlustes lisaks tulemustele ka töötaja panust protsesside täiustamisse;
- lisa juhtide ja üksuste tulemuskaartidesse mõõdikud, mis peegeldavad parendustegevuste mahtu ja mõju – näiteks ellu viidud ideed, kaasatuse määr või kvaliteedinäitajad.
Kui parendamine on nähtav osa juhtimissüsteemist, muutub see prioriteediks, mitte kõrvalteemaks.
Pane tähele
Maikuus 2026 toimub Äripäeva Akadeemia ja Helen Klettenbergi koolitus “Tulemuslik protsessijuhtimine”, kus kuuled, kuidas äriprotsessides selgust luua ja andmed enda kasuks tööle panna.
Registreerimise ja täispika päevakava leiad siit.
Väikesed sammud, järjepidev areng
Pidev parendamine ei tähenda suuri ümberkorraldusi. Suurim mõju sünnib väikestest, teadlikest sammudest, mis tehakse järjepidevalt ja süsteemselt.
Praktilised sammud:
- julgusta töötajaid jagama väikseid muudatusi, mis muudavad töö sujuvamaks või kliendikogemuse paremaks;
- tee parendused nähtavaks – näiteks ühise parendustahvli või digiplatvormi kaudu, kus igaüks näeb tehtud muudatusi ja tulemusi;
- korralda regulaarselt „õppimise töötubasid“, kus tiimid jagavad, mida nad viimase kuu jooksul paremaks tegid ja mida sellest õppisid.
Need väikesed sammud loovad usalduse ja püsiva muutuse, sest inimesed näevad, et nende panus viib päriselt tulemusteni.
Mõõtmine loob usaldusväärsuse
Parendustegevuste mõju tuleb siduda konkreetsete tulemusnäitajatega, vastasel juhul jääb see tajutavaks, kuid mitte tõendatavaks. Mõõtmine annab juhtidele kindluse ja töötajatele tunnustuse.
Olulised mõõtmissuunad: tulemuslikkus (protsesside kiirus, vigade vähenemine, kvaliteedi paranemine), inimesed (rahulolu, kaasatus, koostöövalmidus), väärtus (väärtust lisava aja osakaalu kasv) ja klient (rahulolu, soovitusindeks, kordusostude määr).
Mõõdetud mõju loob nähtavuse ja usalduse – nii tekib tunne, et parendamine ei ole pelgalt pingutus, vaid investeering.
Parendamine ei ole projekt – see on osa töökorraldusest
Parendamine ei pea olema suur projekt ega eraldi kampaania – see toimib kõige paremini, kui see on osa igapäevasest tööst. Tegelikus ettevõttes ei ole kõike võimalik korraga muuta, olulised on väikesed, järjepidevad sammud, mis aitavad protsesse sujuvamaks teha, vigu vähendada ja kliendile rohkem väärtust luua. Parendamine ei ole täiusliku süsteemi otsimine, vaid igapäevaste tööde teadlik täiustamine ja prioriteetide seadmine.
Küsi oma tiimilt sel nädalal: „Millise igapäevase tegevuse võiksime teha teadlikult paremini – ja kuidas see aitab meid lähemale meie eesmärkidele?“
Artikkel on osa sarjast „Parenduskultuur tööstusettevõttes“, mis käsitleb praktilisi samme, kuidas luua ja hoida püsivat parenduskultuuri tööstusettevõtetes.
Seotud lood
„Mul on olnud aastaid probleem, et ma ei suuda end välja lülitada ja töö tuleb igale poole kaasa.“
Pikas perspektiivis toob edu töökus ja pühendumine ning kiiresti muutuvas maailmas on aina enam oluline hoida elu ja töö vahel tasakaalu, usub aasta nooreks ettevõtjaks valitud Rait Rebane.
Olukorda, kus ettevõttel on töötajate kaasamiseks ideede kogumise postkast, aga sealt edasi ei mõelda ja puudu on nii eesmärk kui selge protsess, võib pidada klassikaliseks. Sellises olukorras võib pidev parendamine jääda lihtsalt sõnakõlksuks, kirjutab Äripäeva Akadeemia koolitaja ja protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg.
Tootmis- ja tööstusjuhtidele suunatud „Tootmisjuhtimise kool“ alustab taas juba märtsist uue lennuga ja uute koolitajatega.
5 edutegurit efektiivse juhtimissüsteemi loomiseks
Viimastel aastatel palju muutusi läbi teinud ja suuremaks tootmisüksuseks arenenud navigatsiooniseadmete tootja SPX Aids To Navigation suur väljakutse oli senise juhtimissüsteemi asendamine protsessipõhise juhtimissüsteemiga.
Eesti tööstusettevõtted otsivad tööd ja tellimusi, kuid paljud teevad seda valest kohast – kontorist. Tegelikkuses on üks osa järjepidevast müügistrateegiast erialamessidel osalemine, sest see hoiab ettevõtte konkurentsis ja usaldusväärsena.
Enimloetud
1
2
4
Aga, kes saab eelise töötada paindliku tööaja leppega, kui see on sõlmitud mitme töötajaga?
5
Viimased uudised
Juhised, mis aitavad pideva parenduse poole liikuda
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele