Kuidas hoida tööstuses parenduskultuuri ja vältida „ühekordse initsiatiivi“ lõksu?
Liiga sageli on näha olukordi, kus parenduskultuuri ei suudeta hoida ja parendamine taandub taas juhuslikuks tegevuseks, kirjutab Äripäeva Akadeemia koolitaja ja protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg. Ta jagab rutiine ja tööriistu, mis aitavad parenduskultuuri elus hoida.
Kui organisatsioon on teinud esimesed sammud parenduskultuuri loomisel, kerkib kiiresti esile järgmine oluline küsimus: kuidas hoida alustatud muutuste hoogu? Liiga sageli jäävad head ideed pooleli, tagasiside viibib, töötoad kaovad ajakavast ja parendamine taandub taas juhuslikuks tegevuseks, mitte igapäevaseks normaalsuseks.
Selle vältimiseks tuleb parenduskultuuri teadlikult hoida, arendada ja siduda organisatsiooni toimimise igasse tasandisse.
Jagan kuute sammu parenduskultuuri loomiseks ja hoidmiseks.
1. Parendamine kui loomulik osa tööst, mitte kõrvalprojekt
Parendamine ei tohiks olla eraldiseisev tegevus või „aeg-ajalt tehtav initsiatiiv“. See peab saama osaks igast rollist ja igapäevatööst.
Kuidas seda saavutada?
Loo rutiinid, kus parendusettepanekud on osa töökoosolekutest. Julgusta oma meeskonnas kiireid, väikese mõjuga katsetusi – „paremaks tegemine“ ei pea olema mahukas ja keeruline. Tõsta esile ka väikeseid muudatusi, mis parendavad töövoogu või kliendikogemust.
2. Juhtimiskultuur ja süsteemne toetus
Parenduskultuur elab või hääbub sõltuvalt sellest, kuidas juhid seda igapäevaselt toetavad. Kui juhtkond käsitleb parendamist kui kõrvalteemat, kajastub see kiiresti ka töötajate hoiakutes.
Mis on juhtimistasandil on oluline?
Siduda parendustegevused töötajate ja juhtide eesmärkidega (sealhulgas käsitleda teemat ka arenguvestlustes). Ehitada juhtimissüsteem, kus parendamine on regulaarselt laual – näiteks kvartaliülevaadetes, üksuste tulemusmõõdikutes või juhtide tasustamismudelites.
Tulekul! Osale 9. septembril toimuval Äripäeva Akadeemia koolitusel “Kvaliteedijuhtimise ja protsesside parendamise tööriistad”, kus saad teada, kuidas hinnata juhtimissüsteemi ja protsesside toimimist ning planeerida parendustegevusi. Koolitaja on Helen Klettenberg. Rohkem infot leiad siit.
3. Tööriistade ja tagasiside süsteem
Et parendusideed ei jääks „sahtlisse“, peab olema selge, kuidas ideid kogutakse, hinnatakse, viiakse ellu ja tagasisidestatakse.
Milliseid näiteid on lihtsatest ja toimivatest lahendustest?
Hetkel kuum
Digitaalne ideede haldussüsteem (nt Excel, Trello, SharePoint), kus näeb ideede olekut ja vastutajaid.
Selged kriteeriumid ideede hindamiseks (näiteks mõju vs teostatavus). Igakuised ülevaated: mitu ideed laekus, mitu ellu viidi, millist mõju need andsid?
4. Inimeste arendamine: kultuuri kandjad vajavad oskusi
Töötajad vajavad teadmisi ja tuge, et ideedest saaksid teostatavad muudatused. Õppimine ei ole lisakohustus – see on osa parenduskultuuri loomisest ja hoidmisest.
Millised on soovitused?
Loo miniõppe formaadid: 30-minutilised sessioonid praktilistest meetoditest (nt 5 Miksi, protsessi analüüs, PDCA). Toeta „parendusmentoreid“ tiimides – töötajaid, kes aitavad ideid vormistada ja piloteerida. Julgusta töövarjutamist ja kogemuste jagamist üle üksuste.
5. Jätkusuutlikkus = fookus + tempo
Parendussüsteemide tüüpviga on liiga palju ideid korraga ellu viia. Selle tulemusel kaob fookus ja inimesed väsivad. Pidev parendamine vajab tempot, aga ka prioriteete ning selgeid fookuseid.
Mida teha?
Kaardista ja järjestada ideed kvartali kaupa. Ole aus, et kõiki ettepanekuid ei saa kohe ellu viia – oluline on läbipaistvus, mitte kiirus. Aita tiimidel valida „järgmine fookus“ – olgu see näiteks üks protsess või üks KPI.
6. Kultuuri hoidmine ja mõõtmine
Parenduskultuur ei teki ega püsi iseenesest – see vajab regulaarset peegeldust ja mõõtmist.
Küsi endalt:
- kas töötajad teavad, kuidas ja kuhu oma ideid jagada;
- kas nende panus jõuab ka päriselt tulemusteni;
- kas parenduskultuur on liikumas soovitud suunas.
Millised on praktilised tegevused?
Uuri kord kvartalis, kuidas olemasolev süsteem toimib – lihtsad küsimustikud ja tagasiside jagamise võimalused töötajatele, et saada tunnetus: kas töötajad tunnevad, et nende ettepanekuid kuulatakse; kas parendusettepanekuid on lihtne teha ja need viiakse ellu; kas juhid toetavad parendusalgatusi; kas on näha, et midagi päriselt muutub paremaks; jälgi mõõdikuid: ideede arv, elluviidud muudatuste arv, mõju KPI-dele (nt kvaliteet, tööaeg, rahulolu); tähista saavutusi – mitte ainult suurprojekte, vaid ka väikeseid igapäevavõite.
Kokkuvõte: parenduskultuuri kasvatamine on teadlik juhtimisvalik
Tõeliselt toimiv parenduskultuur ei ole seotud ainult tehnikate ja meetoditega – see elab igapäevastes otsustes, hoiakutes ja tööviisides. Selle hoidmiseks tuleb järjepidevalt:
- siduda parendamine igapäevatöö ja eesmärkidega;
- anda töötajatele vajalikud tööriistad ja tugisüsteemid;
- luua läbipaistev protsess ideede juhtimiseks;
- mõõta ja tähistada tulemusi.
1 küsimus tiimile juba sel nädalal
Mis on üks asi, mida saaksime koos paremaks teha – ja mida me ootame, et sellega alustada?
Jaga ka oma kogemusi või häid nõuandeid!
Tööstusuudiste uus rubriik „Kasulik“ ootab tööstusettevõtete ja -juhtide kogemuslugusid, nõuandeid ja tööriistu, millest oleks õppida ja kasu ka teistel sektori juhtidel.
Saada oma mõte või vihje aadressil [email protected].
Oma kogemuslugu ja nõuandeid tasub jagada, sest see on hea võimalus positiivselt silma paista ja aidata niiviisi kaasa kogu sektori arengule. Isegi kui mõte tundub esmapilgul väheoluline, siis paku see ikkagi välja ja hindame sobilikkust koos.
Kui sul on endal tehases või tootmisega seonduvalt mõni probleem, mille lahendamiseks soovid kuulda mõne ettevõtte kogemust või eksperdi nõu, siis saada ka see soov. Otsime su küsimusele vastuse või kogemuse ning jagame seda Tööstusuudiste „Kasulik“ rubriigis.
Seotud lood
Jätkusuutlikkusega seotud andmete kogumine ja tõendamine on muutumas üha rohkemate ettevõtete jaoks kohustuseks. Juhtimiskonsultant ja koolitaja Helen Klettenberg tutvustab ESG põhimõtteid ja jagab soovitusi, kuidas valmistuda eesootavaks aruandluskohustuseks.
Tööstussektor on pidevas muutumises, nõudes uuendusmeelsust ja tõhusust aasta läbi. Praegu on hea aeg investeerida oma süsteemide arendamisse, et olla valmis eelseisvateks väljakutseteks. Tulemas on kaks asjakohast koolitust, mis on mõeldud oskuste arendamiseks ja ettevõtte kasvu parandamiseks.
Õigusrikkumise või andmevarguse ärahoidmiseks ja mainekahju vältimiseks peaksid ettevõtted oma andmetöötluse protsesside kvaliteeti tõstma, leiab Äripäeva Akadeemia koolitaja ja protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg.
Lisatud 5 strateegilist edutegurit äriprotsesside parendamiseks
Igas teises äriprotsessis leidub seni tuvastamata riske ja parendusvõimalusi, kirjutab Äripäeva Akadeemia koolitaja ja juhtimiskonsultant Helen Klettenberg.
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.
Enimloetud
1
Protsess on nõudnud 10 kuud tööd ja läbirääkimisi
3
4
5
6
Oktoobrist täidab Estonian Cell vaid oma püsiklientide tellimusi, mis katavad ligi 60% tootmisvõimekusest
Viimased uudised
Jaapanlased loobuvad koostööst
Üritused
Hetkel kuum
Protsess on nõudnud 10 kuud tööd ja läbirääkimisi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele