Kas teadsite, et tõstukid ja laadurid vajavad liikluskindlustust ka kinnisel territooriumil

“Kui masinat kasutatakse kaupade teisaldamiseks või vedamiseks, siis käsitletakse seda liikluskindlustuse mõistes transpordivahendina,“ selgitab Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige Lauri Potsepp. ”Ja oluline ei ole see, kus masinat kasutatakse, vaid masina kasutusviis ja sellega kaasnev oht, et ta võib tekitada kahju. Varem oli seadus lihtsam: kui masinal oli registreerimismärk, pidi olema ka liikluskindlustus. Aga tänaseks on liikluskindlustuse kohustus laienenud ka osadele sellistele mootoril jõul liikuvatele sõidukitele, mida ei pea registreerima.”

Logistika- ja tööstussektoris on selliseid töömasinaid palju, mis tähendab, et liikluskindlustusega peavad olema kaetud nii tõstukid, laadurid, virnastajad kui ka näiteks haljasalasid hooldavad murutraktorid ja kauba veoks kasutatavad ATVd. Massi ja kiiruse kriteeriumid tulenevad direktiivist, mis on kehtestatud Euroopa Liidu liikmesriikide kokkuleppel.

Potsepp tõdeb, et segadusse ajab sõidukiomanikke nimetus liikluskindlustus, mille täpsem õiguslik vaste on sõiduki valdaja vastutuskindlustus. “Sageli arvatakse, et kinnisel alal töötav masin ei osale avalikus liikluses ega vaja seetõttu liikluskindlustust. Samas kehtib liikluskindlustus igal pool, ka hoonetes sees ja kinnistel territooriumidel. Liikluse all ei mõelda ainult tänavaid ja teid, vaid inimeste ja masinate liiklemist laiemalt,” selgitab ta. Ja sageli küsitakse, et kuidas registrimärgita masinat kindlustada? Tegelikult on Potsepa sõnul igal nõuetele vastaval masinal olemas nimi ja tehasetähis. Ka juhul, kui need andmeid ei ole kättesaadavad, pole see praktikas takistanud kindlustuslepingu sõlmimist.

Kindlustusest on vabastatud vaid need töömasinad, mida kasutatakse väga rangelt suletud aladel, kuhu kolmandatel isikutel puudub ligipääs. Selliseid objekte on praktikas aga väga vähe, sest enamasti liiguvad nii välis- kui ka siseladudes töötajad ning sageli ka kliendid.

Riskid ei seisne ainult klassikalistes kokkupõrgetes, vaid töömasin võib põhjustada ka näiteks tulekahju või kahjustada kõrvalolevat vara. Näiteks esinenud juhtum, kus lao territooriumil süttinud tõstuk põhjustas laohallis ulatusliku tulekahju. Teises juhtumis kahjustas töömasin pargitud maasturit ning kahju ulatus tuhandete eurodeni.

Kui kindlustus puudub, maksab kannatanule kahju välja Eesti Liikluskindlustuse Fond, nõudes selle summa hiljem õnnetuse põhjustajalt ehk töömasina omanikult välja. “Usun, et ettevõtja mõistab, et liikluskindlustuse tegemata jätmine on otsene rahaline risk,“ rõhutab Potsepp.

”Möödunud aastal oli töömasinaga tekitatud suurim kahju 16 142 eurot. Mõni tuhat eurot ei ole võib-olla ettevõtja jaoks suur raha, ent kui see küündib 20 000 või 200 000 euroni? Eriti suur risk tekib juhul, kui õnnetuse tagajärjel saab inimene raske tervisekahju. Püsiva töövõimetuse korral on liikluskindlustuse keskmine hüvitis ligikaudu 175 000 eurot. Küsimus on, kas ettevõte on valmis ka nii suured kahjud oma taskust kinni maksma või on siiski mõttekam mõelda kindlustuslepingu sõlmimisele?”

Töömasinate kindlustamata jätmise taga on peamiselt kolm arusaama. “Arvatakse, et kui sõiduk ei ole registris, siis ei pea seda kindlustama. Kuigi registriväliste sõidukite puhul ei pruugi kontroll olla nähtav, on kindlustamine eelkõige ettevõtte enda riskijuhtimise küsimus. Teiseks on levinud arusaam, et vabatahtlikust vastutuskindlustusest piisab. Paraku ei hüvitata vabatahtliku vastutuskindlustuse alt kahjusid, mille hüvitamist saab nõuda liikluskindlustuse seaduse alusel. Ja kolmas vaidluskoht on legendaarne – inimesed usuvad jätkuvalt, et nendega ju õnnetusi ei juhtu.”

Tegelikkuses tasub igal logistika- ja laondusettevõttel oma masinapark üle vaadata ja veenduda, et kõik nõuetele vastavad töömasinad on kindlustatud. Võimalikud kindlustusjuhtumite kahjud võivad ulatuda märkimsisväärsete summadeni ning töömasina liikluskindlustus aitab neid riske hajutada.