Eestis on mitmeid meetmeid tööstuse arendustegevuse toetamiseks, kuid projektini jõuavad vähesed

Eesti eesmärk on kasvatada tööstuse lisandväärtust ja jõuda teadusmahukama tootmiseni. Kuigi ettevõtete ja teadusasutuste koostööks on võimalusi juurde tulnud, jääb suur osa ettevõtteid pidama enne, kui arendusmõttest saab tegelik projekt.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • kuidas Mart Tootsi hinnangul mõjutavad meetmete tingimuses tööstuse arendusprojekte;
  • miks Renno Veinthal arvab, et vaja on suunata teadusasutusi rohkem ettevõtetega koostöö otsima;
  • milliseid praktilisi probleeme näeb Pille Meier puidutööstusel arendusmeetmete kasutamisel.
Kaitsetööstusettevõtte Defsecinteli kogemus näitab, et kui ettevõttel on juba olemas inimesed ja rahvusvaheliste projektide kogemus, ei tundugi arendusmeetme rakendamise süsteem ülemäära keeruline. Pildil Defsecinteli asutaja ning juhataja Jaanus Tamm
  • Kaitsetööstusettevõtte Defsecinteli kogemus näitab, et kui ettevõttel on juba olemas inimesed ja rahvusvaheliste projektide kogemus, ei tundugi arendusmeetme rakendamise süsteem ülemäära keeruline. Pildil Defsecinteli asutaja ning juhataja Jaanus Tamm
  • Foto: Liis Treimann
Eestis ei ole innovatsiooni ja teaduskoostöö toetamiseks loodud võimalustest puudust. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus pakub lisaks rakendusuuringute programmile tootearenduse toetust, arendusosakut, innovatsiooniosakut ja teadus- ning arendustöötajate palgakulude hüvitamist. Ometi joonistub nii meetmete kujundajate kui ka ettevõtjate jutust välja sama vastuolu: võimalusi on, aga need ei muutu suure osa tööstuse jaoks piisavalt lihtsaks, kiireks ja loomulikuks arenguteeks.

Seotud lood

Uudised
  • 17.05.24, 10:52
Veljo Konnimois: uutele turgudele pääsemiseks tuleb olla varasemast nutikam
Eesti tööstuse konkurentsivõime ei tugine enam odaval tootmisel. Oluliselt on tõusnud nii palgad kui ka tööstuste sisendhinnad. Seega on meil vaja leida uusi „võluvõtmeid,“ kuidas tõsta oma konkurentsivõimet ja pääseda uutele turgudele, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis masinatööstusettevõtte Radius Machiningu juht Veljo Konnimois.
Uudised
  • 14.01.25, 08:33
Riik suurendab teadus- ja arendustöötaja palkamise toetust
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo allkirjastas määruse muudatused, millega suurendatakse toetust ettevõttes töötava teadus- ja arendustöötaja (TA- töötaja) eest makstud tulumaksu kompenseerimiseks ehk finantsstiimulit. Uute tingimuste kohaselt suureneb toetus 25 protsendilt 50-le.
Arvamused
  • 19.12.24, 11:04
MKM: erasektor teeb teadus-arendustegevuses rekordeid
Viimase viie aastaga on meie ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse oluliselt kasvanud, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja Sigrid Rajalo.
TOP
  • 18.08.25, 12:05
TOP 111 | Tööstusfirmad, kes said riigilt toetusraha arendustöötaja palgaks. Suur saaja ka skandaalis Saaremaa laevatootja
111 tootmis- ja tööstusfirmale maksti riigieelarvest toetusraha teadus- ja arendustöötaja palkamiseks. Mõni ettevõte sai toetust ka mitme arendustöö käivitamiseks, näiteks üks suurem toetusraha saaja oli uurimise all olev Saaremaa laevatootja Baltic Workboats.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.04.26, 15:10
Danival MW investeeris pool miljonit eurot nutikasse ja eriti võimekasse painutuspinki
Eesti metallitööstus liigub järjest suurema automatiseerimise ja täpsuse suunas ning metallitööettevõte Danival MW OÜ astus äsja selles arengus edasi jõulise sammu. Ettevõte investeeris uue põlvkonna painutuspressi, mis muudab nii tootmise efektiivsust kui ka pakutavate lahenduste kvaliteeti, võimaldades täita senisest keerukamaid tellimusi kiiremini ja täpsemalt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele