Eestis on mitmeid meetmeid tööstuse arendustegevuse toetamiseks, kuid projektini jõuavad vähesed

Eesti tööstuse konkurentsivõime ei tugine enam odaval tootmisel. Oluliselt on tõusnud nii palgad kui ka tööstuste sisendhinnad. Seega on meil vaja leida uusi „võluvõtmeid,“ kuidas tõsta oma konkurentsivõimet ja pääseda uutele turgudele, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis masinatööstusettevõtte Radius Machiningu juht Veljo Konnimois.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo allkirjastas määruse muudatused, millega suurendatakse toetust ettevõttes töötava teadus- ja arendustöötaja (TA- töötaja) eest makstud tulumaksu kompenseerimiseks ehk finantsstiimulit. Uute tingimuste kohaselt suureneb toetus 25 protsendilt 50-le.

Viimase viie aastaga on meie ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse oluliselt kasvanud, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja Sigrid Rajalo.

111 tootmis- ja tööstusfirmale maksti riigieelarvest toetusraha teadus- ja arendustöötaja palkamiseks. Mõni ettevõte sai toetust ka mitme arendustöö käivitamiseks, näiteks üks suurem toetusraha saaja oli uurimise all olev Saaremaa laevatootja Baltic Workboats.

Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.