MKM: erasektor teeb teadus-arendustegevuses rekordeid
Viimase viie aastaga on meie ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse oluliselt kasvanud, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja Sigrid Rajalo.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja Sigrid Rajalo.
Foto: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Statistikaameti värske teadus- ja arendustegevuse (TA) andmed kõnelevad selgelt Eesti majanduse muutumisest teaduspõhisemaks. Üle-eelmisel aastal erasektorisse värvatud TA-töötajate abil investeerisid ettevõtted tänavu rekordilises mahus katse- ja arendustöödesse. Suurenenud mahud loovad neile ettevõtetele kindla baasi kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste väljatöötamiseks, mis aitavad Eesti majanduse taas kasvule.
Statistikaameti andmetel oli teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht 2023. aastal 702 miljonit eurot, mis on 9% võrra enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) oli 2023. aastal 1,84% ehk viimaste aastate kõrgeim.
Eesti tööstuse konkurentsivõime ei tugine enam odaval tootmisel. Oluliselt on tõusnud nii palgad kui ka tööstuste sisendhinnad. Seega on meil vaja leida uusi „võluvõtmeid,“ kuidas tõsta oma konkurentsivõimet ja pääseda uutele turgudele, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis masinatööstusettevõtte Radius Machiningu juht Veljo Konnimois.
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt logistika- ja laondussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.