MKM: erasektor teeb teadus-arendustegevuses rekordeid
Viimase viie aastaga on meie ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse oluliselt kasvanud, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja Sigrid Rajalo.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja Sigrid Rajalo.
Foto: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Statistikaameti värske teadus- ja arendustegevuse (TA) andmed kõnelevad selgelt Eesti majanduse muutumisest teaduspõhisemaks. Üle-eelmisel aastal erasektorisse värvatud TA-töötajate abil investeerisid ettevõtted tänavu rekordilises mahus katse- ja arendustöödesse. Suurenenud mahud loovad neile ettevõtetele kindla baasi kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste väljatöötamiseks, mis aitavad Eesti majanduse taas kasvule.
Statistikaameti andmetel oli teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht 2023. aastal 702 miljonit eurot, mis on 9% võrra enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) oli 2023. aastal 1,84% ehk viimaste aastate kõrgeim.
Eesti tööstuse konkurentsivõime ei tugine enam odaval tootmisel. Oluliselt on tõusnud nii palgad kui ka tööstuste sisendhinnad. Seega on meil vaja leida uusi „võluvõtmeid,“ kuidas tõsta oma konkurentsivõimet ja pääseda uutele turgudele, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis masinatööstusettevõtte Radius Machiningu juht Veljo Konnimois.
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.