Fosforiiti praegu Eestis kaevandama ei hakata, kuna see ei tasu end ära
Kliimaministeeriumi tellitud ja Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) tehtud uuringu järeldus on ühene: Eestis ei planeerita ettenähtavas tulevikus fosforiidiga seotud kaevandamistegevusi ning kaevandamise alustamist ei peeta praegu realistlikuks.
Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli kinnitusel ei tasu uuritud fosforiidi kaevandamine end praeguse tehnoloogiaga ära.
Foto: Kliimaministeerium
Aastatel 2023–2026 tehtud töö keskendus Kunda lähedal Toolse fosforiidimaardla Aru-Lõuna piirkonnale, kus praegu asub lubjakivikarjäär. Uuringu järgi on Eesti fosforiiti võimalik olemasolevate tehnoloogiatega tööstuslikult väärindada ning sellest toota väetiste ja keemiatööstuse tooraineid, kuid kaevandamine ja töötlemine ei ole praegustes turutingimustes majanduslikult tasuvad.
Fosforiidiküsimus on osa laiemast probleemist ehk usalduskriisist ühiskonnas ning enne otsustamist on vaja põhjalikumat teavat, leidsid Alexela grupi juhatuse esimees Marti Hääl ja VKG juhatuse liige Raivo Vasnu loodusressursside aastakonverentsil. „Lihtsalt kaevamine kellegi teise kasuks – see on kõige halvem võimalik stsenaarium,“ rõhutas Vasnu.
Globaalsed pinged haruldaste muldmetallide turul ja murrangulised arengud materjaliteaduses kujundavad järgmist tööstuslainet kogu maailmas. Ka Eesti ettevõtete jaoks võivad uued kõrge jõudlusega magnetid, kõrg-entroopsed sulamid ja täiustatud elektrokeemilised materjalid tähendada uut kasvuhorisonti, rääkis Tartu Ülikooli keemiaprofessor Enn Lust Õiglase Ülemineku Foorumil 2025 peetud ettekandes.
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.