Eestil on merenduses olemas tugev tööstus, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ettevõtted ja võimekus arendada maailmatasemel tehnoloogiat, kuid järgmise arenguhüppe tegemiseks on vaja kiiremaid otsuseid, järjepidevat riigi poliitikat, paindlikumat regulatsiooni ning senisest tihedamat koostööd ettevõtete ja avaliku sektori vahel, tõdeti eile toimunud Eesti Merenduse Innovatsioonipäeval peetud arutelus.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • miks seisab meretööstuse arendamiseks mõeldud toetusraha suures osas kasutamata ja mida peab Vladimir Svet selle peamiseks probleemiks;
  • milliseid konkreetseid muutusi ootavad Kuldar Leis, Ahto Pärl ja Sergey Kravtchenko riigilt, et Eesti merendus saaks teha järgmise arenguhüppe. (2 punkti)
9. septembril toimunud Eesti Merenduse Innovatsioonipäeva vestlusringis tõdeti, et ennekõike tuleb Eestil olla kiirem.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele