DefSecIntel otsib Poolas turgu droonitõrjesüsteemile

Eesti kaitsetehnoloogia ettevõte Defsecintel Solutions ja Saksa tehnoloogiaettevõte ARGUS Interception sõlmisid koostöömemorandumi, et arendada edasi integreeritud droonitõrje lahendusi.

Kaitseministeerium kuulutas välja 2026. aasta kaitsetööstuse arendusprojektide konkursi, mille eelarve on vähemalt miljon eurot. Fookuses on lahendused, mida on vaja kaasaegsel lahinguväljal: droonitõrje, elektrooniline sõjapidamine, olukorrateadlikkus, droonide masstootmine, laskemoonatootmine ja üksiksõduri kaitse.

Eesti kaitsetööstus on 2026. aasta alguses endiselt selges kasvufaasis. Sektori käibenäitajad ja ekspordimahud viitavad tugevale rahvusvahelisele nõudlusele, ent samal ajal liiguvad mitmed ettevõtted juba küpsemasse arenguetappi, kus määravaks saavad tootmisvõimekus, koostöö riigiga ja selgem strateegiline raam, hindab olukorda Eesti Kaitsetööstuse liidu tegevjuht Kalev Koidumäe.

Geopoliitilist tegelikkust vaadates on selge, et kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Samuti on see üks väheseid sektoreid, mis erinevalt teistest majandusharudest Euroopas näitab aastast aastasse kiire kasvu numbreid, kirjutab Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.

2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.