Kaitseministeerium kuulutas välja 2026. aasta kaitsetööstuse arendusprojektide konkursi, mille eelarve on vähemalt miljon eurot. Fookuses on lahendused, mida on vaja kaasaegsel lahinguväljal: droonitõrje, elektrooniline sõjapidamine, olukorrateadlikkus, droonide masstootmine, laskemoonatootmine ja üksiksõduri kaitse.
Läinud aastal sai toetust näiteks Defsecintel Solutionsi arendatav droonitõrhedrooni arendus. Pildil ettevõtte asutaja ning juhataja Jaanus Tamm.

Seotud lood

Uudised
  • 05.09.25, 09:24
Kaitseministeerium jagas rekordilise toetussumma 14 kaitsetööstusprojektile
Eesti kaitsetööstuse arenduskonkursi esimeses taotlusvoorus sai toetuse 14 ettevõtet, kellele eraldatakse kokku 1,4 miljonit eurot ehk pea kaks korda rohkem kui mullu.
Uudised
  • 14.04.25, 07:55
Kaitsetööstuse arenduskonkurss edendab tulevikulahendusi
Kaitseministeerium kuulutab välja Eesti kaitsetööstuse 2025. aasta arendusprojektide konkursi, mille eelarve on tänavu aegade suurim – 1,2 miljonit eurot. Toetust jagatakse kahes taotlusvoorus, esimese taotlusvooru eelarve on vähemalt 600 000 eurot ja taotlusi saab esitada 16. maini.
Uudised
  • 14.11.23, 09:34
Kaitseministeerium toetab uute kaitsetoodete arendust poole miljoni euroga
Kaitseministeeriumi selle aasta kaitsetööstuse arendusprojektide konkursil pälvisid toetuse seitsme Eesti ettevõtte uuenduslikud ja nutikad kaitsetööstustoote projektid. Toetuse eesmärgiks on saavutada Eesti kaitsetööstuse toodete kõrge arengutase ja tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Uudised
  • 21.04.25, 11:00
EIS suunab 5 miljonit kaitsetehnoloogia arendusse
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab mais rakendusuuringute programmi (RUP) uue taotlusvooru, mille raames suunatakse viis miljonit eurot kaitsevaldkonna arendustegevusse. Toetust saavad küsida Eesti ettevõtted, kelle arendusprojektid vastavad Kaitseministeeriumi prioriteetidele ja Kaitseväe vajadustele.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.10.26, 09:16
Elektrinõudlus aina kasvab ja vana võrk peab õppima täiesti uusi trikke
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele