Kaitseministeerium jagas rekordilise toetussumma 14 kaitsetööstusprojektile
Eesti kaitsetööstuse arenduskonkursi esimeses taotlusvoorus sai toetuse 14 ettevõtet, kellele eraldatakse kokku 1,4 miljonit eurot ehk pea kaks korda rohkem kui mullu.
Üheks toetuse saajaks on elektroonikatööstus Rantelon, mis toodab ja arendab muuhulgas droonitõrje vahendeid. Pildil Ranteloni juhatuse liige ja omanik Karl Taklaja.
Foto: Raul Mee
Tänavuse konkursi esimene voor tõi osalema 31 ettevõtet, kellest ligi pooled osutusid edukaks. Kaitseministeeriumi hinnangul peegeldab suurenenud toetus Eesti riigikaitse uuenenud fookust - kohaliku tööstuse võimekuse kasvu peetakse julgeolekuolukorra tõttu varasemast veelgi olulisemaks.
Valitsuse täna kehtestatud riigi eriplaneeringuga luuakse kaitsetööstuspargid Pärnumaal Ermistus ja Ida-Virumaal Põhja-Kiviõlis, mille taristusse investeerib riik üle 50 miljoni euro. Kaks võimalikku piirkonda jäävad veel reservi.
Hetkel saame vaid oodata, millal uusi hankeid välja kuulutatakse, ütleb droonituvastusseadmeid tootva Ranteloni arendusdirektor ja juhatuse liige Karl Taklaja, lisades, et kaitsetööstuses juttu on palju, aga reaalseid ärivõimalusi vähe.
Riiklik investeerimisettevõte SmartCap tegi Kaitsefondi kaudu esimese investeeringu, suunates 10 miljonit eurot Eesti esimesse kaitsetehnoloogia riskikapitalifondi Darkstar. Fond keskendub sõjalise ja kahese kasutusega tehnoloogiatele, mille elujõulisust on tõestatud Ukraina lahinguväljal.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.