Mitmed ettevõtted on loobunud lootmast haridussüsteemile, sest tööandjatena näeme, et liiga sageli tuleb spetsialisti asemel noor, kellel puuduvad elementaarsed tööoskused ja tööharjumus, kirjutab ABB Eesti mootorite ja generaatorite tootmisüksuse juht Argo Aavik.
Vajame praktilisemaid õppekavasid ja ausat arusaama töö olemusest – tootmises ei looda väärtust kodukontoris, vaid meeskonnana kohapeal, rõhutab Argo Aavik.

Seotud lood

Arvamused
  • 16.02.26, 08:15
Raul Kütt: kutsereformi edu sõltub sellest, kas suudame murda vana mõtteviisi
Eesti haridusmaastikul käiv kutsereform ei muuda kõrgkoolide igapäevatööd üleöö, kuid selle mõju ulatub meist kaugemale – tulevaste tudengiteni ja sealt edasi kogu tööstussektorini, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikainstituudi direktor Raul Kütt.
Uudised
  • 30.01.26, 16:18
President autasustas ettevõtjaid teenetemärgiga. Veljo Konnimois: “Olen sõnatu”
Täna avalikustati 203 inimese nimi, kes saavad tänavu presidendilt teenetemärgi, nende seas on ka kümmekond ettevõtlusega tegelejat.
Uudised
  • 12.08.25, 09:13
Veljo Konnimois: riik võiks ettevõtjaid välistöötaja palkamisel rohkem usaldada, PPA topeltkontrolli pole vaja
Tanel Kiik debatis: ettevõtjate erahuvid ei tohiks dikteerida tööjõupoliitikat
Välistöötaja palkamisel teevad ettevõtted ka ise taustakontrolli, mida võiks riik rohkem usaldada, ütles metallitööstuse Radius Machining asutaja Veljo Konnimois äsja toimunud Arvamusfestivalil.
Arvamused
  • 05.08.25, 11:30
Veljo Konnimois: peaksime rohkem noortesse panustama, muidu me riigina oma unistusteni ei jõua
Meil ei saada aru inseneeria olulisusest lisandväärtuse ja heaolu loojana ning seetõttu ei pöörata sellele ka hariduses piisavalt tähelepanu. Ilma selleta me aga sinna ei jõua, kuhu unistame jõuda, kirjutab metallitööstusettevõtte Radius Machining asutaja, Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töögrupi juht ja Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois.
  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele