Inseneriakadeemia loodi inseneride puuduse leevendamiseks. Aga kas sellest piisab?

Ettevõtted vajavad insenere ja tootearendajaid, kuid heade inseneride leidmine tööturult on endiselt suur väljakutse ning probleemiga tuleks tegeleda juba põhikooli tasandil, leiavad insenerid.

Eesti tööstuse edasine kasv sõltub vähem uutest leiutistest ja rohkem oskusest pakkuda eksportturgudele tegelikku väärtust, tõdesid eksperdid konverentsi Industry 5.0 paneelarutelus. Väikeriigi eeliseks on paindlikkus ja kiirus, aga arengut takistavad tööjõupuudus, killustatus ning kallis kapital.

"Tööstusuudised eetris" saates on fookuses inseneeria ja inseneride vajalikkus Eesti majanduse arendamises. Külas on Inseneriakadeemia arendusjuht Triin Ploompuu ja Taltechi õppeprorektor Hendrik Voll. Saates vaatame üle, millised on inseneeria arengus olulisemad probleemid ja väljakutsed. Räägime järelkasvust ja ülikoolidest väljalangemisest ning arutame, kuidas saaks inseneeriat toetada.

Eesti tehnoloogiaettevõtted on koos partneritega käivitanud üle-eestilise programmi, et kutsuda üle 10 000 koolilapse õppima ja tööle inseneeriavaldkonda, kus palgad on kõrged, aga mille tööjõupuudus ähvardab Eestit järgmise majanduskriisiga.

Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.