Inseneriakadeemia loodi inseneride puuduse leevendamiseks. Aga kas sellest piisab?

Ettevõtted vajavad insenere ja tootearendajaid, kuid heade inseneride leidmine tööturult on endiselt suur väljakutse ning probleemiga tuleks tegeleda juba põhikooli tasandil, leiavad insenerid.

Eesti tööstuse edasine kasv sõltub vähem uutest leiutistest ja rohkem oskusest pakkuda eksportturgudele tegelikku väärtust, tõdesid eksperdid konverentsi Industry 5.0 paneelarutelus. Väikeriigi eeliseks on paindlikkus ja kiirus, aga arengut takistavad tööjõupuudus, killustatus ning kallis kapital.

"Tööstusuudised eetris" saates on fookuses inseneeria ja inseneride vajalikkus Eesti majanduse arendamises. Külas on Inseneriakadeemia arendusjuht Triin Ploompuu ja Taltechi õppeprorektor Hendrik Voll. Saates vaatame üle, millised on inseneeria arengus olulisemad probleemid ja väljakutsed. Räägime järelkasvust ja ülikoolidest väljalangemisest ning arutame, kuidas saaks inseneeriat toetada.

Eesti tehnoloogiaettevõtted on koos partneritega käivitanud üle-eestilise programmi, et kutsuda üle 10 000 koolilapse õppima ja tööle inseneeriavaldkonda, kus palgad on kõrged, aga mille tööjõupuudus ähvardab Eestit järgmise majanduskriisiga.

Eesti metallitööstus liigub järjest suurema automatiseerimise ja täpsuse suunas ning metallitööettevõte Danival MW OÜ astus äsja selles arengus edasi jõulise sammu. Ettevõte investeeris uue põlvkonna painutuspressi, mis muudab nii tootmise efektiivsust kui ka pakutavate lahenduste kvaliteeti, võimaldades täita senisest keerukamaid tellimusi kiiremini ja täpsemalt.