Erametsaomanik jääb oma muredega sageli üksi
Eestis on järjest rohkem väikemetsaomanikke, kes on metsa saanud näiteks pärandusena ja mida ei ole omandatud teadliku metsamajandamise plaaniga. Kui teadmisi napib ja nõu ei küsita, on selline omanik kergem siht nii kehvadele pakkumistele kui ka pettustele, rääkisid Äripäeva raadio saates „Mets ja majandus“ Timber.ee metsaühistu esimees Einari Lumi ja juhatuse liige Mikk Välja.
Välja sõnul on erametsaomaniku profiil viimaste kümnenditega selgelt muutunud. Kui varem oli rohkem neid, kes said tagasi suuremaid metsakinnistuid ja kellel oli metsandusest juba varasem teadmine, siis nüüd on üha enam omanikke, kelle käes on väike metsamaa ning kelle teadmised on napid. Tema sõnul näitab ühistu kogemus, et keskmine metsaomanik omab vähem kui 10 hektarit metsa. „Tema teadmised on põhimõtteliselt sama head kui iga linna korteri inimese teadmised,“ ütles Välja. Tema hinnangul on just see üks põhjus, miks väikemetsaomanik on pettustele vastuvõtlikum.
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.
Enimloetud
1
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
2
3
5
6
5 peamist tegurit, mis mõjutavad inimeste tööandja eelistusi
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Advokaadid ministeeriumile: lahendus oleks ekspressmenetlus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele