Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit: ettevõtjad ei peaks arutama üksteise piiramise, vaid Eesti heaolu kasvu üle

Metsaseaduse muutmine on toimunud ilma piisava mõjuanalüüsita ning arutellu on kaastatud peamiselt puidutööstureid, kuid looduskaitsjate häält pole kuulda võetud, näeb Bolti üks asutaja Martin Villig, kes neid muresid koos teiste tehnoloogiaettevõtjatega valitsusele jagas.

Tallinna Ülikooli värske uuring kinnitab, et metsa- ja puidusektoril on Eesti majanduses jätkuvalt kaalukas roll: otsene panus lisandväärtusesse ulatub 4–5 protsendini ning koos kaudse mõjuga 7–8 protsendini. Saates “Mets ja majandus” tutvustas uuringu tulemusi Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristi Parro.

Tallinna Ülikooli uuringu järgi võib Eesti raiemahu vähendamine 8 miljoni kuupmeetrini aastas vähendada metsa- ja puidusektori loodavat lisandväärtust ning sellega seotud tööhõivet ligikaudu 10%. Kliimaministeerium rõhutab, et lähiajal ei ole põhjust oodata raiemahu järsku vähenemist.

Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?