Puidutööstus on üks Eesti majanduse tugisammastest, kuid raiemahu järsk langus lööks valusalt
Tallinna Ülikooli värske uuring kinnitab, et metsa- ja puidusektoril on Eesti majanduses jätkuvalt kaalukas roll: otsene panus lisandväärtusesse ulatub 4–5 protsendini ning koos kaudse mõjuga 7–8 protsendini. Saates “Mets ja majandus” tutvustas uuringu tulemusi Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristi Parro.
Loe AI kokkuvõtet
Tallinna Ülikooli uuring kinnitab metsa- ja puidusektori olulist rolli Eesti majanduses, kus sektori panus lisandväärtusesse ulatub 4–5 protsendini ja koos kaudse mõjuga 7–8 protsendini. Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristi Parro rõhutas uuringu tutvustamisel sektori tähtsust ja vajadust värske info järele poliitikamuudatuste taustal. Raiemahu vähendamine mõjuks negatiivselt lisandväärtusele, tuues eriti Lõuna-Eestis kaasa tööhõive languse. Importpuit suurendab riske ja kulusid. Parro rõhutab paberipuidu väärindamise vajadust kohapeal, mis annaks majandusele lisaväärtust. Metsapoliitika arutelud keskenduvad metsade majandus- ja kaitseotstarbelisele kasutusele, sooviga säilitada sektori tugevus ja kriisitaluvus.
Parro sõnul ei ole puidusektori olulisuse teadasaamine üllatav tulemus, vaid pigem kinnitus varasematele hinnangutele. „Eesti metsa- ja puidutööstus on endiselt väga oluline ja annab suure panuse Eesti majandusse,“ ütles ta.
Uuring telliti ajal, kus käsil on mitmed olulised poliitikamuudatused nagu metsaseaduse ja kliimaseaduse muudatuste eelnõud ning metsanduse ja puidutoodete teekaart. Parro sõnul vajas ministeerium värsket ja sõltumatut pilti sektori mõjust. „Näeme, et meil tegelikult ei ole värsket infot ja võib-olla ka mõningaid küsimusi ei ole küsitud, mis aitaksid meil teha tulevikuprognoose ja poliitikat suunata,“ selgitas ta.
Raiemahu vähendamine vähendaks ka lisandväärtust
Uuring toob selgelt välja seose raiemahu ja majandusliku mõju vahel. Kui tänaselt ligikaudu 10–11 miljoni tihumeetri tasemelt väheneks raiemaht 8 miljonini, kahaneks sektori lisandväärtus hinnanguliselt umbes 10 protsenti. Kui raiemaht langeks 6 miljoni tihumeetrini, ulatuks mõju juba viiendikuni.
Parro hinnangul ei oleks selline muutus ettevõtetele valutu. „Kaheksa miljoni puhul tõenäoliselt suudetakse kohaneda, aga kui langus tuleb kiiresti kuue miljoni peale, siis võib see tekitada suuremaid kohanemisprobleeme,“ ütles ta.
Tema sõnul ei piirdu mõju ainult tootmismahtude vähenemisega, vaid kandub edasi kogu väärtusahelasse. „See võib kokkuvõttes olla suurem, sest mõju kandub igale poole mujale edasi,“ lisas Parro.
Tugev regionaalne mõju Lõuna-Eestis
Puidutööstuse majanduslik mõju ei jaotu Eestis ühtlaselt. Eriti sõltuvad sektorist Lõuna-Eesti maakonnad, kus see on üks suuremaid tööandjaid.
„Täna ongi tööhõive Valga-, Võru- ja Jõgevamaal selline, et metsa- ja puidusektoril on seal väga suur osakaal,“ ütles Parro. Tema sõnul tuleb arvestada, et kui sektoris toimuvad järsud muutused, mõjutab see otseselt ka kohalikke tööturge. Mõnes piirkonnas töötab sektoris ligikaudu kümnendik inimestest, mis tähendab, et tootmismahu muutused mõjutavad otseselt regionaalset toimetulekut.
Importpuit toob kaasa lisakulud ja riskid
Uuring käsitleb ka puidu importi, mille osakaal on püsinud viimastel aastatel ligikaudu 10 protsendi juures. Venemaa ja Valgevene puidu kadumine ei suurendanud impordi kogumahtu, küll aga muutis tarneahelaid.
Hetkel kuum
Parro sõnul ei ole importpuit kodumaise puidu otsene asendus. „Kui me puitu impordime, siis see suurendab riske – me ei tea alati kvaliteeti ega seda, kas saame materjali õigel ajal kätte,“ selgitas ta.
Lisaks tuleb arvestada hinnamõjuga. „Importpuiduga peab arvestama ligikaudu 20 protsendi suuruse täiendava hinnatõusuga, mis kandub edasi ka lõpphinda,“ märkis Parro.
Kuigi Eesti puidutööstus on tugev mehaanilises töötlemises ja puitmajade ekspordis, näeb ministeerium selget kitsaskohta madalama kvaliteediga puidu väärindamises.
Parro sõnul on see üks peamisi erinevusi võrreldes Põhjamaadega. „Eestis on väga tugev mehaaniline puidu töötlemine, aga suur puudujääk on paberipuidu sortimendi kasutamises,“ ütles ta.
See tähendab, et osa puidust eksporditakse toorainena välja, selle asemel et anda sellele kõrgem lisandväärtus kohapeal.
Võtmeküsimus on paberipuidu väärindamine
Üheks võimalikuks lahenduseks nähakse uute tööstuste rajamist, mis suudaksid paberipuitu kohapeal töödelda. Praegu on selle suuna üks väheseid suuremahulisi projekte kavandatav biotoodete tehas.
„Täna on ootus, et kui meil tekib ettevõte, kes suudab seda puitu kohapeal väärindada, siis see annaks majandusele selgelt lisaväärtust,“ ütles Parro.
Samas rõhutas ta, et Eesti piiratud ressursi juures ei saa loota toorme märkimisväärsele kasvule. Seetõttu tuleb keskenduda olemasoleva puidu efektiivsemale kasutamisele.
Tööstuses on sageli viidatud, et investeeringuid pidurdab ebapiisav õiguskindlus ja toormegarantii. Parro sõnul on see üks tegur, kuid mitte ainus.
„Iga investor peab vaatama, mis meil täna juba toimib ja kas tal on kindlus, et vajalik toore on olemas,“ ütles ta.
Tema hinnangul sõltuvad investeerimisotsused lisaks poliitikale ka turuolukorrast, tarneahelatest ja ettevõtete strateegiatest.
Metsapoliitika otsib tasakaalu
Paralleelselt majanduslike argumentidega käib Eestis arutelu metsade kasutuse üle. Üheks keskseks ideeks on fikseerida suhe, kus 70% metsast on majandusmets ja 30% kaitse all.
Parro sõnul ei tähenda see automaatselt suuremat raiet. „See ei tähenda, et metsaomanikul tekib kohustus raiuda – tal on jätkuvalt vaba voli oma metsa majandada või jätta see kasvama,“ selgitas ta.
Uuringu üldine järeldus on, et metsa- ja puidusektor on jätkuvalt üks Eesti majanduse alustalasid. Selle mõju ulatub lisandväärtusest ekspordini ning regionaalsest tööhõivest investeeringuteni.
Parro hinnangul on sektori tugevuseks ka vastupidavus kriisidele. „Metsa- ja puidusektor toimetab sõltumata kriisidest ja saab üsna hästi hakkama, eriti Lõuna-Eestis,“ ütles ta. Samas näitab uuring, et edasine areng sõltub sellest, kas Eesti suudab liikuda kõrgema lisandväärtusega tootmise suunas.
Saadet juhtis Toomas kelt.
Seotud lood
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt logistika- ja laondussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tööstur sai Elektrilevilt ja Eleringilt 5-miljonilise hinnapakkumise
Otepää vineeritehase emafirma läheb eraldi börsile
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele
