Suur ülevaade: milliseid ameteid pidavaid inimesi tööstuses puudu jääb
Töötukassa värske tööjõuvajaduse baromeeter näitab, et kui toote- ja rõivadisainereid on tööturul üleliia, siis näiteks tööstus- ja tootmisinsenere jääb puudu.
Läbi aastate on tööstusettevõtted olnud hädas keevitajate leidmisega. Pildil keevitustööd ja Alexela Groupi kuuluv Paldiski tsingipada.
Foto: Liis Treimann
Kaks korda aastas koostatava tööjõuvajaduse baromeetri abil prognoositakse tööjõuvajadust ametite kaupa. Uuring on kokku pandud läbi tööandjate vaate, hinnatakse kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele aasta jooksul, millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, millistel puudujääk?
Swedbanki 2024. aasta tööstusuuringust selgus, et siinsete ettevõtete suurim mure on kvalifitseeritud spetsialistide puudus. Töötajate järelkasvu aitaks soodustada senisest oluliselt atraktiivsemad praktikavõimalused ja just noortele suunatud väärtuspakkumised.
Eesti tööturul on täna piisavalt mehaanikainsenere, kellel on ka juba valdkondlik kogemus. Veidi keerulisem on tööjõu olukord tarkvaraarendajate ja elektri- ning elektroonikainseneride seas, sõnab Milrem Roboticsi personalijuht Kairi Haga.
Reaalainete õpetajad Indiast või õpe täismahus veebi, tööstusettevõtete linnakud tööjõu omavahel jagamiseks, radioloogid konsulteerimas piiri tagant – tööjõunappuse leevendamiseks tuleb otsida loovaid lahendusi.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.
Kui varem oli investeeringutel suur osa eurotoetustel, siis nüüd on rahapaigustuste trend üha selgemalt tootmismahu, automatiseerimise, ekspordi ja taristu loogika järgi.