Igasugust tööjõunappust koolitusmahu suurendamisega ei leevenda
Reaalainete õpetajad Indiast või õpe täismahus veebi, tööstusettevõtete linnakud tööjõu omavahel jagamiseks, radioloogid konsulteerimas piiri tagant – tööjõunappuse leevendamiseks tuleb otsida loovaid lahendusi.
Ainuüksi täiendkoolitused meie tööjõuprobleeme ei lahenda, leiab OSKA üldprognoos.
Foto: Pixabay
Tööjõupuuduse leevendamiseks on oluline näha selle põhjuseid eri valdkondades ning ehitada leevendusmeetmed neile vastavalt. Värskes OSKA üldprognoosis on tööjõupuudus jagatud kaheks: ebapiisav tööjõupakkumine ja pidev uue tööjõu vajadus.
Puidukeemia arendamine võimaldab tuua vananeva töötajaskonnaga metsanduse ja puidutööstuse valdkonda tööle ka noorema põlvkonna ning kasvatada järgneval kümnendil mõnevõrra sektori tööhõivet, prognoosib värske OSKA uuring.
Ettevõtjatele üks teravamaid haridusest tingitud probleeme on inseneride puudus, mille nappus algab juba põhikoolist. Tehniliste erialade lõpetajate puudus takistab ettevõtete arengut, vähendab riigi maksulaekumisi, aga ka õppuri võimalusi hiljem hästi tasustatud töökoht leida.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.