Puidu kõrgem väärindamine kasvatab valdkonna tööhõivet
Puidukeemia arendamine võimaldab tuua vananeva töötajaskonnaga metsanduse ja puidutööstuse valdkonda tööle ka noorema põlvkonna ning kasvatada järgneval kümnendil mõnevõrra sektori tööhõivet, prognoosib värske OSKA uuring.
Rohkem töötajaid vajab järgmise kümne aasta jooksul ka puitmajasektor.
Foto: Toomas Kelt
Hõivatute arv metsanduse ja puidutööstuse (MP) valdkonna põhikutsealadel kasvab 2031. aastaks ligikaudu 4%, arvuliselt tähendab see üle 1000 täiendava töötaja. Hõive kasvab eelkõige puitmajaehituse ja puidukeemia alavaldkondades ning peamiselt kõrgharidust eeldavatel ametikohtadel, prognoosib äsja avaldatud OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuring.
Tööjõurendiga tegeleva Hansavest Rentali juht Janek Sirg ja Finesta juht Heikki Mäki tõdevad, et puidutööstus on hetkel kõige rohkem raskustes, kuid teistes tööstusharudes on jätkuvalt renditöötajaid vaja.
Work in Estonia programmi korraldatud tuleviku tööjõu foorumil „Eestile on kombeks üks insener korraga?“ tõdesid töösturid ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad ühispöördumises, et inseneride puudus on kriitiline ning ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks on vajalik riigi kiire sekkumine.
Eesti metsanduse ja puidutööstuse konkurentsivõime hoidmiseks tuleb hakata puitu kõrgemalt väärindama. Selleks peame välja õpetama puidu- ja biokeemia spetsialiste nii kõrg- kui kutseõppe tasandil, kirjutab OSKA uuringujuht Riina Tilk ja analüütik Elin-Külliki Kruusmaa.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.