Hõivatute arv metsanduse ja puidutööstuse (MP) valdkonna põhikutsealadel kasvab 2031. aastaks ligikaudu 4%, arvuliselt tähendab see üle 1000 täiendava töötaja. Hõive kasvab eelkõige puitmajaehituse ja puidukeemia alavaldkondades ning peamiselt kõrgharidust eeldavatel ametikohtadel, prognoosib äsja avaldatud OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuring.
Seotud lood
Tööjõurendiga tegeleva Hansavest Rentali juht Janek Sirg ja Finesta juht Heikki Mäki tõdevad, et puidutööstus on hetkel kõige rohkem raskustes, kuid teistes tööstusharudes on jätkuvalt renditöötajaid vaja.
Work in Estonia programmi korraldatud tuleviku tööjõu foorumil „Eestile on kombeks üks insener korraga?“ tõdesid töösturid ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad ühispöördumises, et inseneride puudus on kriitiline ning ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks on vajalik riigi kiire sekkumine.
Eesti metsanduse ja puidutööstuse konkurentsivõime hoidmiseks tuleb hakata puitu kõrgemalt väärindama. Selleks peame välja õpetama puidu- ja biokeemia spetsialiste nii kõrg- kui kutseõppe tasandil, kirjutab OSKA uuringujuht Riina Tilk ja analüütik Elin-Külliki Kruusmaa.
ABB-ga seonduvalt tuleb esmalt silme ette suur rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte, kuid Eestis on sellel kuvandil väga konkreetne ja käegakatsutav sisu: siin tegutseb täismahus sagedusmuundurite tehas, kus on olemas kõik peamised lülid alates tootmisest kuni tootearenduse ja testimiseni. Just see kõik-ühe-katuse-all mudel on põhjus, miks Eestis tehtav inseneritöö ei ole lihtsalt joonestamine või teooria, vaid päriselt suure ning globaalse mõjuga tehnoloogia loomine.
Enimloetud
1
3
4
5
Viimased uudised
Mõnel ettevõttel oli makstud maksude real ka 0
Üritused
Hetkel kuum
Esiviisikus vaid üks eestlastest omanikega tööstusfirma.
Valusaim löök saadi Saksamaalt, kus klient jättis arve maksmata
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele