Puidu kõrgem väärindamine kasvatab valdkonna tööhõivet
Puidukeemia arendamine võimaldab tuua vananeva töötajaskonnaga metsanduse ja puidutööstuse valdkonda tööle ka noorema põlvkonna ning kasvatada järgneval kümnendil mõnevõrra sektori tööhõivet, prognoosib värske OSKA uuring.
Rohkem töötajaid vajab järgmise kümne aasta jooksul ka puitmajasektor.
Foto: Toomas Kelt
Hõivatute arv metsanduse ja puidutööstuse (MP) valdkonna põhikutsealadel kasvab 2031. aastaks ligikaudu 4%, arvuliselt tähendab see üle 1000 täiendava töötaja. Hõive kasvab eelkõige puitmajaehituse ja puidukeemia alavaldkondades ning peamiselt kõrgharidust eeldavatel ametikohtadel, prognoosib äsja avaldatud OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuring.
Tööjõurendiga tegeleva Hansavest Rentali juht Janek Sirg ja Finesta juht Heikki Mäki tõdevad, et puidutööstus on hetkel kõige rohkem raskustes, kuid teistes tööstusharudes on jätkuvalt renditöötajaid vaja.
Work in Estonia programmi korraldatud tuleviku tööjõu foorumil „Eestile on kombeks üks insener korraga?“ tõdesid töösturid ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad ühispöördumises, et inseneride puudus on kriitiline ning ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks on vajalik riigi kiire sekkumine.
Eesti metsanduse ja puidutööstuse konkurentsivõime hoidmiseks tuleb hakata puitu kõrgemalt väärindama. Selleks peame välja õpetama puidu- ja biokeemia spetsialiste nii kõrg- kui kutseõppe tasandil, kirjutab OSKA uuringujuht Riina Tilk ja analüütik Elin-Külliki Kruusmaa.
Viimaste aastate sündmused Eestis, Euroopas ja laiemalt maailmas näitavad, et julgeolekukeskkond muutub kiiresti ning selle mõju ettevõtlusele ei ole enam teoreetiline. Kuidas mõjutavad ettevõtteid hübriidrünnakud, tarneahela katkestused, drooniintsidendid või poliitiliselt motiveeritud küberrünnakud? Mille vastu on ettevõte tegelikult kindlustatud ja millised riskid võivad jääda täielikult katmata?