Massiivset inseneride nappust tuleb lahendama hakata põhikoolist
Kutsekoda OSKA andmetel ei suuda kutse- ja kõrghariduse saanud noored lähikümnendil vajaminevat tööjõu vajadust katta ning ainuüksi inseneridest jääb töötlevas tööstuses, aga ka energeetikas ja ehituses puudu enamus vaja minevast.
„Meil on massiivne inseneride puudus,“ rääkis Eesti Energia tegevjuht ja Tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Hando Sutter Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“. Tema sõnul saab see puudus seemne juba põhikoolis – napib reaalainete õpetajaid, nende keskmine vanus kasvab, noori peale ei tule ja õppekavad ning -meetodid on kohati aegunud.
Põhikooli lõpuks on iga teine noor otsustanud, et ei taha end siduda reaalainetega ega soovi inseneriks saada.
Eesti Energia tegevjuht ja Tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht
„Anname edasi samu teadmisi, mida aastakümneid tagasi ehk tehnikaga seotud valdkonnad pole jõudnud riiklikesse õppekavadesse, reaalainete õpetamise tase on langenud,“ täiendas saates TalTechi avatud ülikooli juht Hanno Tomberg. Noorte valikuid kitsendab ka matemaatika jagamine kitsaks ja laiaks, kuid probleeme on veelgi.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele