Mart Blöndal: järgmine valitsus määrab Eesti energiatuleviku
Üldiste poliitiliste lubaduste asemel oleks Eesti ühiskonnal rohkem kasu konkreetsetest plaanidest, kuidas plaanitakse Euroopa Liidu eelarvet aastatel 2028–2034 kasutada, kirjutab advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Mart Blöndal.
Loe AI kokkuvõtet
Mart Blöndal kirjutab, et järgmine valitsus määrab Eesti energiatuleviku, sest peab 2027. aasta sügisel otsustama Eesti riigiplaani lõpliku sisu ja sellega seotud ELi raha kasutuse aastateks 2028–2030. Praeguse kava järgi on Eestile ette nähtud ligi 3,94 miljardit eurot, millest umbes miljard eurot saaks suunata energiasüsteemi, tööstuse elektrifitseerimisse ja hoonete uuendamisse. Blöndali sõnul vajab Eesti üldlubaduste asemel erakondadelt konkreetset plaani, kuidas raha tootmise, võrkude, tööstuse ja hoonete vahel jagada.
Riigiplaani edu peaksime hindama selle järgi, kas investeeringud aitavad ettevõtetel konkurentsivõimelisemalt toota ja inimestel oma kodusid taskukohaselt kütta, ütleb Mart Blöndal.
Foto: Johanna Adojaan
Eesti riigikogu valimised toimuvad 7. märtsil 2027. Mida lähemale sellele kuupäevale jõuame, seda tugevamalt kõlavad poliitilised lubadused Eesti energiatuleviku kohta. Energia on meie majanduse alustala ning energiasektori ettevõtted olulised maksumaksjad. Energiasektoriga seondub nii majanduskasv kui ka riigi võimalus oma lubadusi täita.
Üldjuhul on valija skepsis poliitiliste lubaduste suhtes põhjendatud. Nii võitis Reykjavíki valimised 2010. aastal „Parim Partei“, kelle lubaduste seas oli ka lubadus murda kõiki oma lubadusi. Eesti energiatuleviku jaoks on saabuv valimisaasta aga eriline. Uuel valitsusel tuleb 2027. aasta sügisel otsustada „Eesti riigiplaani“ ehk NPRR (National and Regional Partnership Plan) lõplik sisu, mis määrab Euroopa Liidu rahastuse kasutamise tingimused aastatel 2028-2030.
Praeguses ettepanekus on Eesti valdkondadeüleseks eraldiseks kavandatud ligikaudu 3,94 miljardit eurot. Uus valitsus saaks sellest hinnanguliselt ca miljard eurot suunata energiasüsteemi arendamisse, tööstuse elektrifitseerimisse ja hoonete uuendamisse, aidates seeläbi kaasa ka majanduskasvule.
Lavale on tulemas: Ukrenergo, Kliimaministeerium, Elering, NATO küberkaitsekoostöö keskus, Euroopa Komisjon, Gren, Tensor Estate, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond, Keskkerakond ja Isamaa.
Poliitilised lubadused on toredad, kuid energiainvesteeringud nõuavad miljardeid ning Eesti ühiskond ei suuda neid rahastada üksnes siseriiklikest vahenditest. Vaja on välisinvestoreid ja rahvusvahelist tuge ning Eesti geograafiline asukoht ega kaugus rahvusvahelistest rahaturgudest sellele kaasa ei aita. NPRR annab järgmisele valitsusele võimaluse vajalikke investeeringuid Eestisse tuua, valija jaoks tähendab see otsuseid, mille mõju ulatub järgmise kümnendini.
Millega peab uus valitsus arvestama?
Energiasektoris on igal huvigrupil oma soov ja vaade. Võrguettevõtted räägivad võrkude arendamisest, gaasiettevõtted gaasitaristust ja elektritootjad tootmistoetustest. Valitsus peab hindama nende vajaduste koosmõju. Elektrifitseerimine eeldab, et tootmine, võrgud ja tarbimine areneksid koos.
Töösturi jaoks algab elektrile üleminek tasuvusarvutusest. Seadmete, võrguühenduse, energia ja rahastamise kogukulu peab võimaldama konkurentsivõimeliselt toota. Toetusest on vähe kasu, kui vajalik ühendus elektrivõrguga valmib aastaid hiljem, seetõttu tuleb rahastus siduda taristu arendamise ja prognoositavate reeglitega.
Sama terviklikku vaadet vajavad kodud. Korteriühistu peab renoveerimist otsustades hindama hoone energiavajadust, küttelahendust ja elanike kogukulu koos laenumaksega. Hoonete uuendamine tuleb siduda piirkonna soojusmajandusega, väiksemat soojusvajadust peab arvestama ka võrgu ja tootmisvõimsuste kavandamisel.
Elektrifitseerimine võib toimuda nii hoones kui ka kaugküttesüsteemis. Soojuspumbad, heitsoojuse kasutamine ja salvestamine võimaldavad elektri- ja soojusmajandust ühendada ning kohalikke võimalusi paremini kasutada. Sobiv lahendus sõltub piirkonnast ja olemasolevast taristust.
Riigiplaani edu peaksime hindama selle järgi, kas investeeringud aitavad ettevõtetel konkurentsivõimelisemalt toota ja inimestel oma kodusid taskukohaselt kütta. Selleks peavad eri valdkondade rahastamisotsused üksteist toetama. See kõik on järgmise valitsuse otsustada.
Milline on erakondade plaan?
Eelnev tähendab, et üldiste poliitiliste lubaduste asemel oleks Eesti ühiskonnal rohkem kasu konkreetsetest plaanidest, kuidas plaanitakse Euroopa Liidu eelarvet aastatel 2028 – 2034 kasutada. Kui palju Euroopa Liidu raha plaanivad erakonnad energiasüsteemi uuendamisse suunata ning kuidas jaguneks see tootmise, võrkude, tööstuse ja hoonete vahel. Millised otsused tehakse esimesel valitsusaastal? Kelle kanda jäävad investeeringute kulud ja riskid?
Sellele debatile tehakse algus Äripäeva Energia aastakonverentsil 24. novembril 2026.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.