Digiturunduse ja e-poodide võimaluste kasutamine mööblitööstuse heaks

Kui näiteks tarkvara- ja elektroonikatööstus kasutab juba praegu internetti nõudluse testimiseks uute ja arendusjärgus olevate toodete puhul, siis puidu- ja mööblisektoris selline praktika levinud pole. Uurime lähemalt, kuidas võiks puidu- ja mööblitööstus kasutada e-kaubanduse eeliseid ning digitaalset turundamist.

Veebis müümiseks on oluline teha ka korralikud tootefotod  Foto: Pixabay

Paljud mööblitööstuse firmad Eestis müüvad oma toodangu ärikliendile ega evi tavaliselt enda kaubamärki ehk brändi. Samas ongi kaubamärgile tuntuse saavutamine suuremal turul kallis ja nõuab aega, mistõttu on vaid vähesed Eesti firmad suutnud siin läbi lüüa. Lahenduseks võib kujuneda aga e-kaubandus, kuivõrd mööbli ostmine veebist on üha populaarsem suund ja sestap annavad e-poed turgudele jõudmiseks uudseid võimalusi.

Nii toobki Liisi Suurkivi oma 2017. aastal läbiviidud lõputöös „Tarbija ostukäitumist mõjutavad tegurid mööbli ostmisel Eesti mööblituru näitel“ välja, et käesoleva sajandi algul hakkas e-poodide arv hüppeliselt kasvama. Sestap tajusid ka mööblipoodide omanikud, et e-pood on hea viis tutvustada enda laia tootevalikut ning pakkuda kliendile mitmesuguseid kaupu. Võiks arvata, et mööbel on kaup, mis nõuab enne ostu „käega katsumist“ ja seetõttu on seda e-kanalite kaudu keerulisem müüa, kui köögitehnikat või raamatuid. Praktika seda aga ei kinnita.

Nimelt on tänu USA e-poodides rakendatud tehnoloogiale võimalik visualiseerida tooteid reaalses keskkonnas, samuti on kliendil võimalik näha erinevaid disaine ja kangavalikuid. Trend pole võõras ka Eestis, kuna Statistikaameti andmeil ostis 2015. aastal veebi kaudu mõne toote või teenuse 67% 16-74 aastastest internetikasutajatest. Mihkel Mõisa bakalaureusetööst selgub, et kodukaupu, sealhulgas kodutehnikat ja mööblit, ostis internetist ca 38% vastanuist.

Suurkivi uuring osutab sellele, et üle poolte potentsiaalsetest mööbliostjatest kulutas info kogumisele alla kahe nädala. Keskmiselt korjab klient oma info kokku kümnest erinevast kanalist, kasutades nii internetti kui mööblipoode. Enim infot pärineb mööblipoodide ja e-poodide veebilehtedelt, mööblipoodidest ja nende müüjatelt. Uurimuse tulemuste põhjal saab tuua välja, et peamised mööbliostu mõjutavad faktorid on mõõdud, praktilisus ja funktsionaalsus, mugavus, disain, kvaliteet, sobivus muu mööbliga ning värvus. Need näitajad on seotud toote omadustega ega iseloomustada ostukohta või müüjat.

Seega võib eeldada, et Eesti tarbija keskendub pigem toote omadustele ja on erinevatele ostukanalitele avatud. Toote brändi ja müüjat peetakse vähem tähtsaks. Ligi 60% tarbijaist ostis oma toote Eesti ostukohast ja 30% kohalikelt veebilehelt. Väiksemal määral ostetakse mööblit ka mujalt maailmast ja siin langeb valik tihti IKEA poodidele.

E-poed on üha popimad

Magistritööst ilmneb, et e-kaubanduse areng on Eestis kasvavas trendis ja e-poodidesse on liikumas ka mööbliturg. Kasvanud on nii e-poodides müüvate firmade hulk kui ka nende müügitulud. Mööblipoodide edu e-kaubanduses tõestab ainult internetikaubamajana tegutsev ON24, mis oli 2016. aastal Eesti suurim mööblimüüja.

Ostukanalina e-poodi eelistavad kliendid toovad välja, et antud kanal on mugav, sest ostmiseks ei pea kodust lahkuma. Samuti hinnatakse e-poode odavama hinna tõttu ja võimaluse pärast lihtsalt tooteid ja hindu võrrelda. Uuring toob samuti esile välja, et veebilehtedel on küll piisav teave hindade kohta, end tihti puudub info toote omaduste kohta ja tootevaliku osas. Tarbijad aga peavad mööbliostu üheks olulisemaks teguriks toote mõõtusid ja see võib olla üks põhjusi, miks mööblit ostetakse e-kanalite kaudu veel suhteliselt vähe. Samas võib odavam hinnastamine meelitada potentsiaalset klienti just e-poodi kasutama.

Loe lisaks

Suurkivi uuring annab mööblimüügiga tegelevatele firmadele rea ettepanekuid. Niimelt tasub luua hea koduleht, mis sisaldab piisavalt andmeid kõigi poes pakutavate toodete kohta. Ka ostukohas tuleks pakkuda kliendile võimalikult palju infot. Toodete reklaam peaks olema pidev, sest reeglina on ostuprotsess pigem lühike ja tarbija otsib kindlat toodet.

Turunduses tasub kanalitena kasutada veebipõhiseid lahendusi, sest just sealt otsib klient kõige rohkem infot. Nõudlikuma kunde vajaduste rahuldamiseks aga võiks end kurssi viia kaasaegsete suundumustega ja teha koostööd disaineritega. Kindlasti tasub kodulehel tuua välja võimalikult täpsed tarneajad, et tarbijal oleks mugav ostu planeerida. Suurima kliendirahulolu tagab seejuures toote samal päeval kättesaamine. Kindlasti tasub kliendi vajaduste ja soovide kursis olemiseks temalt tagasisidet koguda.

Muuda koduleht nähtavaks!

Mis on esimene koht, kuhu inimesed info otsimiseks siirduvad? Loomulikult on selleks otsimootorid. Sestap seisneb digiturunduse puhul üks võtmeküsimusi selles, kuidas muuta ettevõtte või toote koduleht otsingumootorite jaoks nähtavaks. Väimelas tegutsev puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER viis antud välja kaardistamiseks läbi rakendusuuringu „Mööblitootmise valdkonna teadlikkuse suurendamine maailmatrendidest ja turutõrgete ületamise võimalustest.“

Sellest selgub, et võimalike klientide huvi kipub langema enamasti esimesena kuvatavatele kodulehtedele ja seetõttu tuleks keskenduda eelkõige potentsiaalsete kundede jaoks olulisele. Tasuta tööriistade seast saab appi võtta Google`i otsisõnade planeerija Adwords. See võimaldab leida märksõnu ja annab aimu märksõnaloendi toimimisest.

Märksõnadele alternatiivide leidmiseks sobib aga Keywordtool.io. See koduleht pakub näiteks brändinimele või soovitud märksõnale selliseid võimalikke alternatiive, mida inimesed ka tegelikult seoses antud valdkonnaga Google’st otsivad. Seostuvate märksõnade leidmisel tasub samuti kasutada veebilehte KWFinder. Siin on kodulehe külastuste arvu suurendamiseks vaja leida need märksõnad, mida küll palju otsitakse, ent mille puhul on väiksem konkurents. Kuna märksõnade populaarsus ajas muutub, siis on turundajale abiks ka Google Trends. Selle abil on võimalik teada saada parajasti üha popimaks muutuvaid märksõnu ning samuti annab leht vihjeid lähiajal toimuma hakkava kohta.

Kuidas märksõnu leida?

• Märksõnade planeerimist alustades kirjuta üles viis või kuus märksõna. Hiljem vali neist kuni kolm märksõna, millele enda loodava sisu optimeerid.

• Eelista rohkem otsitavaid tunnussõnu. Silmapaistvust võib otsingumootoris tõsta ka see, kui optimeerid oma sisu kindlale, ent mitte väga populaarsele fraasile, mis lahendab just sinu sihtgrupi vajadused.

• Jälgi märksõnade konkurentsi. Mida kõrgem on sinu tunnusõnade konkurents, seda enam tuleb neil parema nähtavuse saavutamiseks neil teemadel sisu luua.

• Täpsed otsingufraasid tagavad edukama sihtgrupini jõudmise. Üldised märksõnad võivad tuua kodulehele rohkem külastajaid, kes paraku lahkuvad üsna kiirelt, kuna ei leia soovitud infot.

• Jälgi, milliseid tulemusi sinu valitud märksõnad otsingus annavad. Jälgi ka konkurentide veebilehti ja seda, mida seal esitatakse. Nii tehes on sul võimalik paremini plaanida märksõnu ja sisu.

• Kodulehe sisu tuleb kriitiliselt üle vaadata. Otsimootorid püüavad märksõnu leida eelkõige pealkirjadest, alapealkirjadest, pildiallkirjadest, linkidelt ja rõhutatud tekstist. Liigne alapealkirjade ja linkide arv ei ole hea.

„Kompetentsikeskus TSENTER“ projekt on toetatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt.

Jaga lugu:
Seotud lood
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077