Tasub õppida teiste riikide ärikultuure

Järgneb Marko Rillo kommentaar:

Teen mõned julged ennustused. Esiteks – kui juba praegu on isesõitvad sõidukid inimjuhist turvalisemad, siis eeldatavasti on 10 aasta pärast esimestes riikides tavainimese jaoks sõiduki juhtimine keelatud. Võimalik, et ka lennu- ja meretransporti juhib siis automaatika.

Teiseks – kui tehisintellekti lahendused ja big data suudavad juba praegu kaotada raamatupidaja ning audiitori elukutse, siis eeldatavasti on tarneahelas kaupade, info ja raha juhtimine võimalik automatiseerida, nii et enamiku logistikafirmade ärimudelid kujunevad hoopis teistsuguseks. Rahvusvahelises turismis on tekkinud globaalsed võrgustikud, mis on võimsamad kui mistahes üksik hotell või taksofirma. Kõik me vaatame enne mingi koha külastamist Tripadvisori kommentaare. Logistika on ajast aega turismitööstuse sabas sörkinud ja seeläbi tarneahelaid ümber kujundanud. Ilmselt lööb varsti läbi mõni tarneahela-Uber.

Kolmandaks – kaubandushiiud ennustavad kliendi andmete põhjal tema käitumist paremini kui lähemad sõbrad. Inimesed on kirjeldanud lõbusaid juhtumeid, kus nad said beebikaupade eripakkumisi enne, kui nad ise teadsid, et perre on kasvu oodata. Tõenäoliselt suudetakse juba paari aasta pärast meie vajadusi mõista nii täpselt, et tarneahelat tuleb hakata optimeerima hetkeks, mis eelneb ostuotsusele.

Hoiame kokku

Kokku hoidmine assotsieerub mulle peamiselt püüdlustega efektiivsuse poole. Paljudel juhtudel on meil õppida nutikatest kulude kokkuhoiu strateegiatest, mis aitavad uusi lahendusi luua. Mõned firmad on tahtnud olla kliendisõbalikud ja arvanud, et igale lahendusele tuleb mustmiljon vidinat külge pookida. Pakun välja, et kui suudame esimese sammuna esitada endale küsimuse, kuidas teha tarneahel võimalikult lihtsaks, siis võidame nii kuludes kui ka kliendi rahulolus.

Lihtsusega kaasneb aga probleem. Eilsed keerulised lahendused üritasid vastata kliendi vajadustele eile, täna ja homme. Kui mõtleme välja lihtsa lahenduse, vastab see küll selgemalt kliendi vajadustele, kuid need muutuvad ajas. Tänane lihtne ei ole sama, mis eilne lihtne. Niisiis peaks tarneahela kohandamine muutuma pidevaks tegevuseks.

Me oleme maailmaturul

Lääne-Euroopa juhid on meile üpris kodulähedased. Mis riigiti varieerub, on formaalsus. Saksamaal tuleb väga täpselt kinni pidada pöördumiste etiketist – Herr ja Frau – ning kirjaliku suhtlemise tasakaalustamine suulise suhtlusega on väga oluline. Kuna Saksamaal on meie majandusele suur mõju, siis nende ärikultuuri tundmaõppimine on äärmiselt oluline.

Logistikast ja tarneahelatest mõtteid vahetades ei ole kõik ulmeteema. Tellisin hiljuti endale pisut mööblit. Ainult kuuendik Eesti firmadest, kuhu ma küsimuse esitasin, saatis hinnapakkumise. Tarneajaks arvasid nad 1,5–2 kuud. Leidsin ühest Saksamaa veebikaubamajast samaväärse kauba, mis oli koos Eestisse kohaletoimetamisega 20% odavam ja jõudis pärale kolme päevaga.

Jah, kõik ei telli Saksamaalt omale kaupa koju või kontorisse. Praegu võib takistuseks olla keelebarjäär. Aga ühel hetkel, kui see Saksa firma teeb endale eestikeelse .ee-domeeniga veebilehe, siis millise tõenäosusega jäävad meie kaubandusfirmad ellu, kui nad ei muutu? Juhina küsi iseendalt, kuidas sa saad olla pisut parem kui konkurent. Ja mitte parem kui naabri-Volli, vaid need maailma parimad. Me oleme maailmaturul. Ehk mida sa peaksid tegema, et suudaksid olla praegusest 21% soodsama hinnaga ja tarniksid 1,5 kuu asemel 2,5 päevaga? Või alternatiivselt – kas suudad pakkuda midagi nii vinget, et klient on valmis su toodet kaua ootama ja rohkem maksma?

 

NB! Marko Rillo modereerib 2. ja 3. märtsil toimuvat Pärnu Tarneahelakonverentsi "Hoiame kokku". 

Autor: Marko Rillo, strateegia konsultant ja Lego Serous Play nõustaja