Selgusid “Aasta tööstur 2025” kandidaadid

Aasta töösturi konkursile laekus tänavu kokku 14 kandidaati mitmest erinevast tööstusharust, kellest kahel on kaks esitajat. Seekord laekus kandidaate nii toidu- kui joogitööstusest, samuti masina- ja metallitööstusest, elektroonikatööstusest, keemiatööstusest, energeetikast ja puidutööstusest.

Aasta tööstur on Tööstusuudiste, Äripäeva ja ABB Eesti konkurss, mille eesmärk on tunnustada tööstusettevõtete juhte ja omanikke ning nende pingutusi oma ettevõtte ja sektori arendamisel. Konkursi žüriisse kuuluvad aasta tööstur 2024 ja Yook Production i juht Katre Kõvask, ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstuspoliitika juht Kaspar Peek ning Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.

Võitja selgub žürii ning Tööstusuudised.ee ja Äripäeva lugejate häälte liitmisel (mõlemal on 50protsendiline osakaal). Oktoobris saavad lugejad tutvuda kõikide kandidaatidega, kelle hulgast valib žürii esikolmiku. Seejärel saavad lugejad esikolmikust valida oma lemmiku. Aasta tööstur 2025 selgub 19. novembril majanduskonverentsil “Tööstuse äriplaan 2026”.

Aasta tööstur 2025 peaks olema Electro-Hill Eesti OÜ juhatuse liige Aivo Aunapuu, kelle panus ettevõtte arengusse on olnud väga suur. Oleme 2025. aastal Aivo eestvedamisel ja Ouneva Groupi toetusel teinud läbi tohutu muutuse: kolisime Rakveres uude kaasaegsesse tööstushoonesse, uuendatud on masinaparki, töötame uhiuutes ruumides ja võime olla uhked. Aivol on uusi ideid ja selge nägemus, kuhu suundume. Kui poolteist aastat tagasi ei tahtnud ma öelda, millises ettevõttes töötan, siis nüüd võin öelda uhkusega, et töötan Electro-Hillis. Tootmistöölised ei ole kahjuks alati uuenduste ja muudatuste poolt, seega ei ole neil uuendustega leppimine olnud lihtne, kuif selles osas töö veel käib. Ootan põnevusega meie uut teekonda Electro-Hillis.

Tarvo Leppik– Prysmian Group Baltics juhatuse esimees (elektroonikatööstus/kaablitootmine)

Tarvo Leppik on juht, kelle eestvedamisel on Prysmian Group toonud kestliku tootmise ettevõtte äristrateegia keskmesse. Tema juhtimisel on ettevõte arendanud oma tootmisprotsesse ja tarneahelat nii, et need toetaksid taastuvenergia ning energiatõhusate taristuprojektide kasvu kogu Baltikumis.

Eelmisel aastal ulatus Prysmian Group Balticsi müügitulu 168,7 miljoni euroni ja kasum 5,9 miljoni euroni. Ettevõte on suutnud säilitada stabiilse kasumlikkuse ja tugeva turupositsiooni vaatamata muutlikele energiaturgudele. Leppik on rõhutanud, et jätkusuutlik tootmine ei ole enam nišš, vaid konkurentsieelis, mis aitab ettevõttel olla vastupidavam ja atraktiivsem partner nii era- kui avaliku sektori projektides.

Prysmian Group Baltics on üks piirkonna olulisemaid energiat ja sidet toetavate kaablilahenduste pakkujaid. Leppiku juhtimisel on ettevõte pööranud tähelepanu ka kohaliku kompetentsi kasvatamisele – Prysmian teeb koostööd kutsekoolide ja ülikoolidega Eestis, Lätis ja Leedus, andes tudengitele võimaluse õppida kaasaegsete tehnoloogiate ja tootmisprotsesside kaudu.

Tema juhtimisstiili iseloomustab süsteemne lähenemine, rahulik kindlus ja fookus pikaajalisele väärtusele. Leppiku töö on aidanud kujundada Prysmian Group Balticsist ettevõtte, mis suudab ühendada rahvusvahelise tööstuskontserni oskusteabe ja kohaliku tööstuse tugevused, ning näidanud, et kestlik tootmine võib olla ühtaegu majanduslikult tulus ja keskkonnale vastutustundlik.

Liivar Kongi on uue põlvkonna tööstusjuht, kellel on oskus ühendada tehnoloogia, inimlikkus ja strateegiline mõtlemine. Tema juhtimisel on Hanza Mechanics Balti klaster jätkvualt tugev ja stabiilne regionaalne tootmisüksus, kus innovatsioon, koostöö ja vastutus moodustavad ühtse terviku.

Ledeni integreerimine Hanzasse ning Tartu ja Narva tehaste tugev positsioon on tõestus tema töö tulemuslikkusest ja juhtimiskvaliteedist. Liivar teeb palju tootmise populariseerimiseks noorte hulgas ja on eeskujuks paljudele (näiteks osalemine avatud tehaste päeval ja pidev koostöö kutsekoolidega.

Liivari avalikud esinemised on optimistlikud ja inspireerivad – see pole jutt sellest, kui halvasti kõik on. Liivari juhtimiskultuur on eeskujulik, ta oskab kuulata, arvestab teistega, on nõudlik ja tulemustele orienteeritud. Seetõttu esitan Liivar Kongi “Aasta Tööstur 2025” tiitlile — tunnustamaks tema visiooni, professionaalsust ja panust Eesti tööstuse tulevikku.

Martin Sutrop – Tech Group AS tegevjuht

Martin Sutrop on juht, kelle eestvedamisel on Tech Group teinud viimastel aastatel märgatava arenguhüppe. Tallinna lennujaama kõrval tegutsev ettevõte keskendub keerukate masinate ja tootmisliinide arendamisele, mis testivad, koostavad ja töötlevad komponente alates mikrokiipidest ja fotoonika elementidest kuni meditsiiniseadmeteni. Peaaegu kogu toodang, üle 95%, läheb eksporti – peamiselt Saksamaale, Šveitsi ja Soome.

2024. aastal kasvas Tech Groupi käive 34% ja ulatus 28,2 miljoni euroni, ärikasum oli 2,07 miljonit eurot. Kasvu taga polnud üksnes uued kliendid, vaid ka olulised sisemised muudatused. 2023. aasta sügisel kolis ettevõte uude 7500 ruutmeetri suurusesse tehasesse, kus võeti kasutusele LEAN-tootmisfilosoofia ja digitaliseeriti äriprotsessid. Muudatused tõid kiiresti tulemusi: tootmise efektiivsus kasvas ligi viiendiku võrra ja vigade arv vähenes märgatavalt, samas kui töötajate arv jäi samaks.

Sutrop peab oluliseks, et tehnoloogiline areng käiks käsikäes inimeste arendamise ja hoidmisega. Ettevõttes pööratakse suurt tähelepanu meeskonna professionaalsele kasvule ning praktikaprogrammide kaudu antakse noortele inseneridele võimalus omandada kogemusi nüüdisaegses tootmiskeskkonnas. 2025. aasta jooksul on Tech Groupis praktikal käinud 17 inseneeria eriala tudengit ja kutseõppurit.

Tema juhtimisel on Tech Groupist kujunenud ettevõte, mis ühendab tehnoloogilise täpsuse, teaduspõhise lähenemise ja rahvusvahelise koostöö. Sutropi sihikindlus ja süsteemne juhtimisstiil on aidanud ettevõttel tugevdada oma positsiooni Eesti tehnoloogiatööstuse tipptegijate seas ning näidanud, kuidas hästi juhitud tootmisettevõte suudab olla ühtaegu uuenduslik, kasvav ja inimkeskne.

Tech Group on 2003. aastast tegutsev ettevõte, mis tegeleb masinaehituse ja tootmise automatiseerimisega. Masinaehitusäri ehk originaalseadmete arendamine ning koostamine Euroopa ja maailma tipptehnoloogiaettevõtetele ja masinaehitajatele on kõrge lisandväärtusega valdkond. Tech Group on spetsialiseerunud täppistehnoloogiale, mis on teadusmahukas ja vajab rohkelt inseneeriatööd.

Tootmise automatiseerimist ja robotiseerimise lahendusi pakutakse tootmisettevõtetele. See sisaldab tootmisliinide arendamist, tootmist ja paigaldust, tööstusrobotite integreerimist ning tööstusautomaatika lahenduste projekteerimist.

Martinil on üle 20 aasta kogemust tööstusvaldkonnas ja pikaajaline juhtimiskogemus. Tema käe all saavutati 2024. aastal 34-protsendiline käibekasv. Tänu digitaliseerimisele ja pidevale parendamisele tegi ettevõte käiberekordi sama arvu töötajatega (2023. aastal 112 töötajat, 2024. aastal 108 töötajat). Ettevõtte ekspordimäär on enam kui 95%.

Tech Groupi oluliste eksporditurgude hulka kuuluvad Soome ja Šveits. Ülekaalukalt suurim eksporditurg on aga Saksamaa, kust tuli mullu ligi 20 miljonit eurot 28,2 miljoni euro suurusest koondkäibest.

Tänavu on ettevõte valitud masina- ja metallitööstuse esiviisikusse ning aasta eksportööri esikolme (võitjate avalikustamine 1. novembril). Sel aastal läbiti ka EISi tippinnovaatorite programm, et uuenduslikkuse kultuuri ettevõttes veelgi enam juurutada ja innovatsiooni süstemaatiliselt juhtida.

2023. aastal koliti uude, kaasaegsesse 7000 m2 suurusesse hoonesse, kus on loodud eeldused kasvu jätkamiseks ning kus asub ettevõtte arenduskeskus ja koostetehas.

Martini juhtimisel panustab ettevõte aktiivselt inseneeria järelkasvu. Tänavu on ettevõttes praktika läbinud juba 17 tudengit. Samuti külastavad ettevõtet regulaarselt erinevad kooliastmed, alustades lasteaedadest ja lõpetades magistrantidega. Ettevõtte uksed on avatud kõigile põhikoolide ja gümnaasiumide õpilastele, kel peagi seisab ees elukutsevalik. Ka on Martin koostöös EISiga mentor iduettevõtetele, aidates neid äristrateegia loomise ja ekspordi juhtimisega.

Ulrika Maria Fors Stenmark – AS Fors MW juhatuse liige

AS Fors MW on 1992. aastast tegutsev rootsi päritolu pereettevõte, mille peakontor ja tootmine asub Saue linnas. Fors MW on oma valdkonna turuliider Euroopas nii FARMA metsaveohaagiste, kraanade kui ka BIGAB konkstõstehaagiste ning NIAB traktorprotsessorite osas. Ettevõtte juht on Ulrika Maria Fors Stenmark. Fors MW kontserni kuuluvad ka Farma Norden AB, Rootsi tütarettevõte, mis keskendub tugitegevustele, ja tütarettevõte Hiinas. Ettevõtte toodangu müügiks on enam kui 250 edasimüüjat 30 riigis üle maailma. 2024. aastal oli ettevõtte käive 15 313 769 eurot (2023: 21 992 72 eurot). Ettevõttes töötas 2. kvartalis 2025 seisuga 120 töötajat.

Priit Koit– Utilitas AS juhatuse esimees

Priit Koit on juht, kelle tegevus on viimase aasta jooksul olnud tihedalt seotud Eesti energiatööstuse rohepöörde ja energiatõhususe suurendamisega. 2025. aastal moodustas rohelise energia osakaal Utilitase toodangust 91%, mis on ettevõtte seni kõrgeim tulemus. Tema juhtimisel avati Mustamäel uus koostootmisjaam, alustati Paljassaare 110 MW soojuspumbajaama ehitust ning viidi lõpule Valga ja Valka kaugküttevõrkude ühendamine – esimene omataoline piiriülene kaugküttelahendus Euroopas.

Lisaks investeeringutele tootmisesse on Koit pööranud tähelepanu energiasüsteemide digitaliseerimisele ja tehisintellekti rakendamisele tootmise prognoosimisel. Ta on rõhutanud, et energiasüsteem on üha enam omavahel seotud ning lisaks investeeringutele tuleb panustada nutikusse juhtimisse ja tarbimise prognoosimisse.

Priit Koit on olnud aktiivne tööstus- ja energiasektori aruteludes, rääkides rohepöörde praktilistest sammudest ja koostöövajadusest. Tema juhitud tegevused on aidanud positsioneerida Utilitast ettevõttena, mis ühendab keskkonnateadliku tootmise ja kaasaegse tehnoloogia kasutamise.

Evelin Toomela – Lunden Food OÜ juhatuse liige

Lunden Food tehas asub Jõelähtme vallas Lool. Ettevõte toodab igapäevaselt üle 250 erineva nimetuse tooteid, sealhulgas on erinevat tüüpi värskeid võileibu, salateid, valmistoite, kapsarulle, sushit, võileivamäärdeid ja erinevaid lihatooteid. Oma tooteid turustab Lunden Food nii Eesti kui ka Soome turul Chef Lundén kaubamärgi all, kuid koostöös oma klientidega arendab ja toodab ka omamärgi ehk private label tooteid. Ettevõte ekspordib ca 65% kogu toodangust. 2006. aastal asutatud Lunden Food OÜ kuulub Soome kapitalil põhinevasse üle 80-aastase ajalooga perefirma OY Lunden AB kontserni. Ettevõtte tegevusjuhina alustas selle aasta veebruaris Evelin Toomela. Ta on seadnud oma juhtimisperioodi prioriteetideks senise edu hoidmise ja edasise kasvu, samuti laienemise uutele turgudele, tootmisvõimekuse suurendamise ning keskkonnasõbralikkusele ja innovatsioonile panustamisele. Ettevõte on alustanud 4 miljonit eurot maksva juurdeehitusega. 2024. aastal oli ettevõtte käive 41 141 500 eurot (2023: 38 948 922 eurot). Ettevõttes töötas 2. kvartali 2025 seisuga 375 töötajat.

Veiko Soome – Saue Production OÜ juhatuse liige

Saue Production OÜ (Solina Estonia) toodab Saue vallas maitseainesegusid toiduainetööstustele. Saue Production OÜ on iseseisev ettevõte alates 2006. aastast ning Solina Group’i kuulub ettevõte alates aastat 2015. Üle 90% ettevõtte toodangust läheb ekspordiks Baltikumi, Põhjamaadesse ja Belgiasse.

Veiko Soome juhib Solina (Saue Production) uut tootmiskompleksi, mis on eeskujuks üle maailma rajatavatele Solina Grupi uutele tehastele. Rahvusvahelise kontserni parimat oskusteavet rakendatakse just Eestis. 6. mail 2025 toimus Solina uue tootmiskompleksi pidulik avamine. Tootmiskompleksi koguinvesteering ulatub ligi 30 miljoni euroni. Uues kompleksis kasutatakse erinevaid innovaatilisi lahendusi, sh roboteid. Uut hoonet iseloomustavad energiatõhusus, jätkusuutlikkus ja töötajate heaolu.

2024. aastal oli ettevõtte käive 40 152 370 eurot (2023: 43 266 003 eurot). Ettevõttes töötas 2Q2025 seisuga 108 töötajat.

Esitame aasta töösturi kandidaadiks Saue Production OÜ/Solina Estonia juhataja Veiko Soome.

Veiko Soome on inimene, kes ennast esiplaanile ei sea, ning ta eelistab püsida kulisside taga. Ometi jõuab tema juhitud ettevõtte toodang igapäevaselt miljonite inimeste toidulauale.

Saue Production OÜ kuulub Solina Grupi Põhjamaade äridivisjoni. Ettevõte toodab maitse-, lisa- ja sidusainete segusid Solina kontserniga seotud ettevõtetele, kes turustavad tooteid Põhja-Euroopa turgudel. Ettevõtte koduturuks on Baltikum, koostöös Solina Grupi ettevõtetega arendatakse ja müüakse tooteid Eesti, Läti ja Leedu klientidele. Lõppkliendiks turgudel on toiduainetetööstused, kellest suurimat osakaalu omavad lihatööstused. Veiko Soome roll Eesti tööstusmaitseainete turu kujundamisel on märgilise tähtsusega. Juba 1997. aastal alustas ta tegevust selles valdkonnas, ehitades Paulig Grupi koosseisus nullist üles ärisuuna, mis on tänaseks arenenud rahvusvahelise haardega tootmisharuks. Tema pikaajaline visioon, töökus ja järjepidevus on loonud aluse kogu sektori arengule Eestis ja andnud tugeva panuse kohalikku majandusse.

Ühe tootmisettevõtte jaoks suurima väljakutse ja muutuse – nullist ehitatud tehase – planeerimise, projekteerimise, sisustamise ning käimalükkamise läbiviimist võib lugeda lausa elutööks – sellega sai Veiko Soome äsja hakkama ning 2024. aasta suvel avas Solina uue kõige moodsama, turvalisema ning tõhusama toiduainetööstuse tehase Eestis. Paralleelselt uue tehase rajamisega tuli tagada ka olemasoleva tootmise sujuvus ning hoida stabiilsena sadade klientide tarneahelad, toodete ja teenuste kõrge kvaliteet. Muutuste ja kolimise periood oli suureks väljakutseks ettevõtte töötajatele, kuid Veiko juhtimisel püsis meeskonnas hea energia ja kindlustunne. Läbipaistev kommunikatsioon, töötajate kaasamine ja hooliv suhtumine aitasid tagada, et ka keerulistel hetkedel tundsid inimesed end turvaliselt ja väärtustatuna.

Solina - rahvusvaheline maitseainetootja, on Veiko juhtimisel veelgi enam juurdunud Baltikumi, Põhja-Euroopa ja teiste partnerriikide toidukultuuri. Uue tehase kaudu pakub ettevõte oma klientidele üha rohkem isikupäraseid ja rätsepatööna valminud maitselahendusi. Lisaks tööstuslikule edule on uus tehas oluline kohaliku kogukonna ja majanduse jaoks – see pakub töökohti, arvestab töötajate arvamusega ning toetab piirkonna arengut.

Olles B2B ettevõtja, on Veiko koostööpartnerite ja klientide poolt hinnatud kui aus, usaldusväärne ja püsivat väärtust loov juht. Just tänu sellele on Solina suutnud arendada pikaajalisi ja vastastikku kasulikke ärisuhteid suurte tööstusklientidega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks tootmisele panustab Veiko ka innovatsiooni ja keskkonnasäästlikkusse – uues tehases pööratakse suurt tähelepanu energiatõhususele ning kestlikule tootmisele.

Veiko Soome on tööstusjuht, kelle elutöö ulatub üle kolme aastakümne ning kelle mõju on tuntav nii äris, töökultuuris kui ka inimeste igapäevaelus.

Emakeele ja kirjanduse õpetaja haridusega Elena Past on pikka aega tegutsenud mitmetes tootmisettevõtetes ning juhib nüüd juba mõnda aega edukalt kasvava käibega rahvusvahelist ettevõtet Akzo Nobel Baltics AS. 2024. aastal oli ettevõtte käive üle 47 miljoni euro ja ettevõttes töötab 159 inimest.

1984. aastast töötav tehas on Akzo Nobel kontsernis alates 1994. aastast.

Kontserni poolt investeeritakse 2025-2026 ettevõtte tegutsevasse tehasesse ligikaudu 8 miljonit eurot, et tõsta tootmisvõimekust, parandada ressursikasutust ja kasvatada tehase rolli kontserni globaalses tarneahelas. Laopind kasvab 5000 m2-lt 7000 m2-ni ning tootmismaht tõuseb 60%. Erinevate retseptide arv suureneb 250-lt 500-le ning valmistoodete valik laieneb 1200-lt 2700-ni. Tänu investeeringule tuuakse osa tootmisest Raplasse üle teistest Akzo Nobeli kontserni tehastest, mis on oluline samm ettevõtte arengus. Suurem osa uuendustest on juba tehtud, antud tegevused lõpevad järgmisel aastal. Kokku lisandub tehasesse kuni 30 uut ametikohta, millest enamik on juba täidetud. Ettevõte panustab oluliselt töötajate koolitusse kohapeal.

Praegu toodetakse Rapla tehases üle 950 erineva toote, mida eksporditakse ca 20 riiki Akzo Nobeli kontsern on usaldanud Rapla tehasele sadade uute toodete tootmise, mis leiavad kasutust terves Euroopas. Värvitootja valmistab värve, milles kasutatakse fossiilsete ressursside asemel taastuvaid looduslikke komponente nagu linaseemne-, soja- ja männiõli. Arendustöö toimub Raplas, kuid selle mõju ulatub kogu kontserni – lahendusi rakendatakse rahvusvaheliselt. Ehkki tegu on mõõtmetelt keskmise suurusega tootmisüksusega, eristub Rapla keeruka tooteportfelli, kulutõhusa töökorralduse ja kvaliteedijuhtimise poolest.

Ettevõte on pääsenud ka üleriigilisel ettevõtluse auhinna konkursil aasta kestlikkuse edendaja kategoorias kolme parema hulka, lõplik koht veel selgub. Auhinnaga tunnustatakse ettevõtteid, mis on eeskujuks jätkusuutlike lahenduste rakendamises. Kestlikkusega seotud valikud on olnud nende ettevõttele alati iseenesestmõistetavad. Tehas tarbib 100% taastuvatest allikatest pärit elektrit. Eesmärk on vähendada energiakulu, veekasutust ja reovee teket.

Ettevõte eelistab koostööd Eesti ettevõtjatega. Koostöö kohalike partneritega on olnud ka üks investeeringu õnnestumise võti. Selle aasta juunis pälvis ettevõte tunnustuse, kui Tervise Arengu Instituut nimetas nad tervist edendavaks töökohaks. Ettevõte on ka aktiivne spordi- ja kultuurielu toetaja, muuhulgas antakse välja Akzo Nobel kunstipreemiat ja ollakse Rapla Sadolin Spordihoone nimesponsor.

Eelnev näitab Elena Pasti võimet olla suurepärane juht, omades pikaajalist strateegilist vaadet ning olles avatud muutustele ja arengule.

Professor Mart Ustav on üks Eesti biotehnoloogiatööstuse rajaja ja rahvusvaheliselt tuntud teaduspõhise ettevõtluse eestvedaja, kelle töö tulemusel on Eestisse kerkinud maailmatasemel biotehnoloogiaettevõte Icosagen AS. Tema juhtimisel on väikesest Tartu teadus- spinoff`ist kasvanud täisteenust pakkuv ravimite arenduse ja tootmise ettevõte, mis konkureerib edukalt üleilmsetel turgudel. Ustavi pikaajaline visioon on ühendanud teaduse ja tööstuse, näidates, et Eestis on võimalik luua kõrge lisandväärtusega tootmist, mis põhineb tipptasemel bioteadusel ja innovatsioonil.

Icosagen on Ustavi juhtimisel liikunud laboriteenustest edasi integreeritud CRDMO-ettevõtteks, mis suudab pakkuda ravimite arenduse terviklahendusi alates molekuli avastamisest kuni kliinilise tootmiseni. Selleks rajatakse Tartu lähedale Euroopa Investeerimispanga 18 miljoni euro suuruse laenu toel uus cGMP tootmiskompleks, mis on esimene omataoline Eestis. See investeering annab Eestile võimaluse siseneda kõrgtehnoloogilisse biotööstuse väärtusahelasse, kus lisandväärtus ja teadmiste kapital on kordades suuremad kui traditsioonilises tööstuses.

Mart Ustav on näide teadlasest, kes on suutnud luua tugeva ja jätkusuutliku ettevõtte, säilitades samal ajal akadeemilise ja ettevõtlusliku koostöövaimu. Tema arendatud QMCF ja HybriFree tehnoloogiad on leidnud kasutust rahvusvahelistes teadus- ja ravimiprojektides ning tõstnud Eesti biotehnoloogia usaldusväärsust maailmakaardil. Icosageni eksporditulu ja partnerlussuhted globaalses ravimite arenduse ökosüsteemis näitavad, et ettevõte on suutnud oma teadmiste kapitali muuta reaalseks majanduslikuks mõjuks.

2023. aastal pälvis Icosagen Cell Factory tiitli Eesti aasta ettevõte, edu taga seisab eelkõige Mart Ustavi järjekindel juhtimine ja visioon. Tema töö on loonud Eestisse kõrge teadusliku kompetentsiga töökohad, toonud siia välisinvesteeringuid ning loonud eeldused biotööstuse kui uue strateegilise majandusharu arenguks.

Mart Ustav väärib tiitlit „Aasta tööstur 2025“ kui inimene, kes on tõestanud, et teaduspõhine tööstus võib olla Eesti järgmine suur edulugu ja et maailmatasemel biotehnoloogia võib sündida just Tartus.

Jaanus Vihand on lõpetanud Tartu ülikooli majandusteaduskonna ning omab üle 20 aasta pikkust tippjuhtimise kogemust. 2019. aastal pälvis ta Eesti parima juhi tiitli.

Jaanus Vihandi puhul on tegemist strateegiliselt mõtleva ja tulemusliku juhiga, kellel on võime saavutada edu ka keerulistes majandustingimustes. Viimaste aastate kriisid, tarbijate ebakindlus ja sisendhindade kiire tõus on seadnud toidutööstuse suure surve alla, sundides kohalikke tootjaid oma tegevust, tootmisprotsesse ja tooteportfelle kriitiliselt hindama. Sellises muutuvas ja väljakutseid täis keskkonnas on ta hoidnud selget sihti ning tegutsenud otsustuskindlalt, samal ajal innustades ka oma meeskonda tulemuslikult eesmärgi nimel töötama. Tema juhtimisel suurenes 2024. aastal ettevõtte käive võrreldes eelmise aastaga 3%. Ärikasumi kasv 6% näitab kõrget efektiivsust kulude ja tulude juhtimisel ning tootmisprotsesside optimeerimisel. Aasta jooksul keskenduti eelkõige kasumlikkuse tõstmisele, mille tulemusel paranes EBIT marginaal 14 protsendini. Sellega kindlustas A. Le Coq taas kindla liidripositsiooni TOP joogitootjate tipus.

A. Le Coqi eksport on jätkuvalt tugev ning 2024. aastal saavutati selles valdkonnas silmapaistvaid tulemusi – müügimaht eksporditurgudel kasvas 12% ja brutokasum 26%. Ettevõtte tooteid eksporditi 70 riiki üle maailma, sealhulgas lisaks lähiturgudele nagu Soome ja Baltikum ka suurematele turgudele Horvaatias, Kreekas, Tšehhis ja Itaalias. Peamiseks ekspordiartikliks on jätkuvalt Le Coqi kokteilid, mille müügimaht eksporditurgudel ületas 10 miljonit liitrit. Läbi ekspordi tutvustame kohaliku A. Le Coqi brändi, Eestit ja Eesti toidutööstust kümnetele miljonitele tarbijatele. Täna hoiab Le Coq bränd mitmes Lõuna-Euroopa riigis turuliidri positsiooni.

Viimastel aastatel on Jaanuse juhtimisel A. Le Coq teinud oma tooteportfellis olulisi muudatusi, keskendudes järjest rohkem mittealkohoolsete toodete arendusele ja valiku laiendamisele. Fookuses on kõrgema lisandväärtusega tooted, mis vastavad muutuvatele tarbijate ootustele ja elustiilitrendidele. Ka 2024. aasta käibekasvu vedas eelkõige alkoholivabade jookide segment, mille maht suurenes 6%. Kuigi sisemaa turul vähenes müüdud toodangu maht 1%, kasvas käive samaaegselt 3%.

Jaanuse karjääris ja Eesti toidutööstuses on märkimisväärne hiljuti sõlmitud ostu-müügi tehing Värska Originaal omandamiseks. See on seotud A. Le Coqi strateegilise sihiga arendada mittealkohoolsete toodete portfelli, lisada juurde loodusliku mineraalvee tootmise võimalus ja eelkõige kasvada veelgi eksporditurgudel. Hetkel ootab tehing konkurentsiameti luba.

Oluline fookusteema on meie riigikaitse ning alates 2024. aastast osaleb A. Le Coq Kaitseministeeriumi koostööprojektis, mille raames on poelettidel müügil digilaigu kujundust kandvad tooted. Toodete müügist panustatakse aktiivselt Reservväelaste Fondi, kuhu A. Le Coq on tänaseks panustanud üle 26 000 €. Mainimist vajab ka fakt, et Jaanus Vihand on olnud kaitsetahte sõnumi levitamisel Kaitseministeeriumile oluline partner, rõhutades kui tähtis on erasektori panus meie riigikaitsesse.

Ta peab oluliseks panustada kogukonda, hoida elus traditsioone ja tööstuse ajalugu. Tema eestvedamisel on A. Le Coq arendanud tehase juures asuvat Õllemaailma, mis säilitab ja tutvustab toidutööstuse pärandit, pakkudes harivat väärtust nii kohalikele kui ka turistidele. Lisaks ettevõtte arendamisele on Jaanus Vihandi juhtimisel kasvanud ka A. Le Coqi töötajate heaolu, saavutades märkimisväärselt kõrge taseme, mis peegeldab tema pühendumust inimeste heaolule.

Jaanus Vihand seisab kindlalt ja tulihingeliselt toidutööstuse ettevõtete heaolu eest. Tegemist on tööstussektoris silmapaistva eestkõnelejaga, kes julgeb tööstuse nimel sõna võtta ja tervet sektorit seeläbi kuuldavamaks muuta. Ta lööb aktiivselt kaasa Toiduliidus, Õlletootjate Liidus ja Tööandjate Keskliidus.

Lisame omalt poolt, et Jaanus Vihand panustab ka toidu- ja joogitootjate suurimasse katusorganisatsiooni Eesti Toiduainetööstuse Liit, olles üks enimnõutud ja -kasutatud meedia kõneisikuid.

Kokkuvõttes on Jaanus panustanud ja edendanud toiduainetööstust ning jaekaubandust üle 20 aasta oma tööelust. Ta on üles ehitanud tunnustatud kaubamärgi Farmi ja vedanud eest peaaegu terve kümnendi Eesti suurimat jaekaubanduskontserni COOP, muutes selle maine-, innovatsiooni- ja turuliidriks ning laiendades ettevõtte tegevust ka pangandussektorisse. Võib öelda, et Jaanus Vihand on läbi-lõhki Aasta Tööstur!

Jaanus Vihandi juhtimisel on A. Le Coq saavutanud märkimisväärset edu nii kodu- kui välisturgudel. Ekspordimaht on kasvanud muljetavaldavalt, viies Eesti tooted enam kui 70 riigi tarbijateni. Näiteks, A. Le Coqi kokteilid on saavutanud turuliidri positsiooni mitmes Lõuna-Euroopa riigis. Rahvusvahelised müügirekordid ja auhinnad kinnitavad ettevõtte innovaatilisust ja kvaliteeti.

Jaanus Vihand on ka toidutööstuse sektori oluline eestkõneleja, olles aktiivne osaline magustatud jookide maksustamise diskussioonis ning aidates kujundada valdkonna arengusuundi. Ta on väsimatult suhelnud otsustajatega ja toonud tööstuse hääle kuuldavaks.

2024. aastal pälvis laiemat tähelepanu koostöö Kaitseministeeriumiga projektis „Kaitsetahe“, mille raames lansseeriti spordijoogid ja kali digilaigu kujunduses, kus müügitulu suunatakse Reservväelaste fondi. Selle projekti eestvedamine tõi Vihandile olulist ühiskondlikku tunnustust, sealhulgas Aasta Kaubandusteo auhinna.

Kestlikkuse vallas on A. Le Coq esirinnas, võites 2023. aastal Aasta Kestliku Ettevõtte tiitli. Vihandi juhtimisel on investeeritud keskkonnasõbralikesse lahendustesse, sealhulgas täiselektriliste veokite kasutuselevõtt, ja saavutatud vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgis.

Lisaks on Jaanus Vihand panustanud kogukonna ja toidutööstuse ajaloo säilitamisse läbi Õllemaailma arenduse ning töötajate heaolu parandamisse, saavutades kõrge töötajate rahulolu.

Kokkuvõttes väärib Jaanus Vihand Aasta töösturi tiitlit, kuna ta on kasvatanud A. Le Coqi rahvusvahelist tuntust, edendanud sektori arengut ja tõstnud esile kestlikkuse ning riigikaitse koostöö tähtsust.

Martti Lemendik on rahvusvaheliselt tunnustatud tööstusjuht, kelle strateegilisel juhtimisel on Metaprint arenenud üheks Euroopa juhtivaks aerosoolpakendite tootjaks. Tema juhtimisel on ettevõte viimastel aastatel teinud mitmeid olulisi strateegilisi ja tehnoloogilisi otsuseid, mis on kindlustanud Metaprindi positsiooni stabiilse ja uuendusmeelse tööstusettevõttena.

Kuigi 2024–2025 ei ole toonud hüppelist kasvufaasi, iseloomustab Martti Lemendiku juhtimist järjepidevus, strateegiline mõtlemine ja tulevikku suunatud investeerimine. Tema otsused on tasakaalukas segu riskijulgusest ja ettevaatavast planeerimisest.

Lisaks ettevõtte edule on Martti Lemendik aastaid panustanud Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu volikogu esimehena, aidates suunata sektori arengut ja esindades Eesti ettevõtete huve ka Euroopa tasandil.

Martti Lemendik ühendab visiooni, teadmised ja julguse võtta vastutust – need on väärtused, mis teevad temast väärika kandidaadi tiitlile „Aasta tööstur 2025“.

Barrus AS on Euroopa juhtiv männipuidust liimpuitkomponentide tootja, kes on turul olnud juba alates 1993. aastast. Seega on Barrusel üle 30 aastane kogemus nii Eesti kui rahvusvahelisel puiduturul. Lõviosa Barruse toodangust eksporditakse Skandinaaviasse, kuid tuntuse ja nõudluse kasvades on sisenetud ka teiste riikide, sh USA turgudele. Barrus rõhutab oma tegevuse jätkusuutlikkust, panustades ja investeerides ressursitõhusatesse lahendustesse. Hiljuti pälvis ettevõte ka Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi kuldtaseme. Võrumaal tegutsev Barrus annab tööd kokku ca 300-le inimesele, olles tollega piirkonna suurim tööandja. Ühtlasi panustavad barruslased ka kohalikku kogukonda, olles nimisponsor kõrgliigas mängivale Barrus Võru võrkpalliklubile ning toetades mitmeid muid piirkondlikke algatusi ja projekte.

Martti on hea algatusvõimega, leidlik ja uuendusmeelne juht, kes väärtustab kõrgelt oma meeskonda ning toob neid esile. Ta haarab suurt pilti ning seisab vankumatult ja aktiivselt ka kogu sektori arengu eest.

Eesti kapitalil põhinev Vara saeveski tegutseb Tartumaal Varal alates 2000ndast aastast ning on piirkonnas oluline tööandja. Nende põhitegevusala on okaspuupalgist saematerjali tootmine, mida kasutatakse ehituses, mööbli- ja puidutööstustes nii Eestis kui välisriikides. Hoolimata keerulistest aegadest on Vara saeveski suutnud suurendada müügitulu ning teinud julgeid investeeringuid. 2024. aastal müügitulu 24% võrra 35,1 miljoni euroni ja teenis 3,7 miljonit eurot puhaskasumit. 2025. aastal investeeris ca 17 miljonit eurot oma suurinvesteering, mille tulemusena käivitus uus lipiroboti lahendus ja eraldi märja-kuiva saematerjali sorteerimisliin. Teisisõnu muudeti kogu saematerjali käitlemine täpsemaks, kiiremaks ja täisautomaatseks.

Tiit Nilson on väga pühendunud juht ja seda ka väljaspool enda tegevusala. Lisaks oma julgetele ettevõtte arengut hoogustavatele otsustele näeb ta suurt rolli ka kogukonnal, pidades oluliseks sinna tagasi andmist.