Baltikumi energiatulevik vajab enamat kui vaid suuri eesmärke

16. oktoobril Tallinnas toimuv FILTER Energiakonverents toob kokku Baltikumi ja Põhjamaade energia-, tööstus- ja tehnoloogiaeksperdid ning pakub platvormi, kus ambitsioon ja majanduslik reaalsus saavad kohtuda.

Baltikumi tööstusettevõtted seisavad silmitsi üha kallineva energia, tarnekindluse küsimuste ja karmistuvate keskkonnanõuetega. Eestis on näha, kuidas riiklikud toetusmeetmed on mõningal määral kiirendanud energiatõhususe ja elektrifitseerimise projekte, kuid arenduste tempot pidurdavad sageli ebastabiilne regulatsioon ja keerulised rahastusmehhanismid.

“Praegusel hetkel on suurimad muutused seotud elektrifitseerimise ja paindlikkuse vajadusega,“ selgitab tegevjuht Egert Killing. Paljud ettevõtted katsetavad soojuspumpade, elektrikatelde ja hübriidsüsteemidega, kuid sama oluline on leida lahendusi, mis suudavad tasakaalustada taastuvenergia tootmise kõikumisi. Siin saavad appi tulla nii akuseadmed, elektroodkatlad kui ka gaasimootorid, mille roll on võrku kiiret stabiilsust pakkuda, kui tuul ja päike kõiguvad.

Suurimat mõju avaldavad lahendused, mis oskavad ära kasutada seni raisku läinud energiat. Kõrgtemperatuursed ja aurusoojapumbad võimaldavad taaskasutada tööstuslikku jääksoojust ning suunata selle tootmisesse tagasi. Samuti aitavad soojussalvestid ja hübriidsüsteemid ettevõtetel energiakasutust sujuvamaks muuta ja kulusid vähendada. “Gaasimootorite rolli ei tohi alahinnata – need võivad tulevikus olla väiksema mahuga ja targemini juhitavad, kuid nende võime pakkuda kiiret reageerimist ja võrgu stabiliseerimist jääb väga oluliseks,“ märgib Killing.

Kui Eesti põlevkivi ja Poola kivisüsi hakkavad energiaturult kaduma, jääb maagaas üleminekuperioodil oluliseks kütuseks. “See pakub reguleeritavat võimsust ja on võrreldes paljude teiste fossiilkütustega vähem saastav. Samal ajal saab seda kasutada hübriidlahendustes koos taastuvate allikatega,” lisab ta.

Eestis lisanduvad tehnilistele väljakutsetele ka energiajulgeoleku küsimused. Balti riikide lahtiühendamine Vene elektrisüsteemist suurendab sõltumatust, kuid nõuab samas rohkem sisemist paindlikkust ja uusi lahendusi võrgu tasakaalustamiseks. Killingi hinnangul ei saa ettevõtted jääda ootama, millal riik või turg kõik probleemid ise lahendab. „Kes julgeb uuendusi rakendada juba täna, on homme võidumees,“ rõhutab ta.

Kõiki neid teemasid arutletakse põhjalikumalt FILTERi Energiakonverentsil 16. oktoobril Tallinnas. Sündmus toob kokku regiooni energia-, tööstus- ja tehnoloogiaeksperdid ning pakub platvormi, kus ambitsioon ja majanduslik reaalsus saavad kohtuda.

Üheks konverentsi peaesinejaks on Dr. Jacob Klimstra, rahvusvaheliselt tunnustatud energiatehnoloog ja mootorite innovatsiooni mõttejuht, kes jagab oma kogemust valitsuste ja suurte tööstusettevõtete nõustamisel ning avab, kuidas gaasimootorid jäävad võtmetähtsusega tehnoloogiaks võrgu stabiilsuse tagamisel, taastuvenergia integreerimisel ja karmistuvate keskkonnanormide täitmisel.

Killing ütleb, et konverentsi eesmärk on anda osalejatele mitte üksnes uusi teadmisi, vaid ka praktilisi lahendusi, mida saab kohe oma ettevõtetes rakendada. “Meie fookus on tehnoloogial ja selle reaalsel kasutamisel. Osalejad saavad näha, kuulda ja küsida ekspertidelt otse. See on väärtus, mida ei saa lugeda ainult aruannetest või poliitikadokumentidest,“ ütleb ta. “Kui oleme julged ja targad, siis ehitame üles energiasüsteemi, mis on nii roheline, vastupidav kui ka majanduslikult jätkusuutlik,“ sõnab FILTER Grupi tegevjuht.