Puidutööstuse äriplaan 2026 keskendus sel aastal puidutööstuse käekäigule ja tulevikule. Oma plaane avasid Puidutööstuse TOPi võitjad, laiemast pildist rääkisid tööstusminister Erkki Keldo, Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe ja EMPLi tegevjuht Henrik Välja. Põhjalikumalt oli vaatluse all ka tootlus ja digitaliseerimine puidutööstustes.
Laval olid Riigimetsa Majandamise Keskuse puiduturustusosakonna juht Esko Oras, Eesti Maaülikooli metsateadlane Reimo Lutter, Auroom Wellness tegevjuht Marten Merdikes, Wemel Wood kaasasutaja Karl Haljasmets, Opstar Profiti asutaja, koolitaja ja pikaaegse kogemusega tootmis- ja tehasejuht Andres Kase, Thorgate Digitali metsanduse digitaliseerimise ekspert Karl Õkva, Warmestoni juht Mait Kaup, advokaadibüroo Walless partner, ühinemiste ja omandamiste nõustaja Rolan Jankelevitsh ja Dalgas OÜ juht Priit Põllumäe.
Konverentsil kuulutati välja ka tänavuse Puidutööstuse TOP 2025 võitjad, kelleks on Graanul Invest, Vara Saeveski ja Lemeks. Täispika TOPiga saad tutvuda siin.
Puidutööstuse äriplaan 2027 toimub 15. oktoobril 2026. aastal taas Tartus. Varajase tulija pileti saad haarata siit.
Seotud lood
Käesolevaks aastaks on puidutööstuste väljavaade ettevaatlikult optimistlik – nõudlus püsib, ent lõpptarbija ostujõu nõrkus ja nõrk eksportiturg piiravad kasvu. Edasine kasv sõltub välisturgude taastumisest ja selgemast toorainepoliitikast, kirjutab Swedbanki puidutööstuse sektori juht Alvar Mällo Puidutööstuse TOPi kommentaaris.
Eesti saetööstuse üks stabiilsemaid tegijaid Combimill Sakala tõusid tänavuses Puidutööstuse TOPis viiendale kohale. Ettevõtte kasum kasvas möödunud aastal enam kui kahekordseks – 2,7 miljonilt 6,8 miljonile eurole, kuigi käive jäi 30 miljoni euro kanti. Kasv tuli mitte hinnatõusu, vaid grupisisese koostöö ja järjekindla efektiivsuse tulemusel.
Vara Saeveski jõudis tänavuses Puidutööstuse TOPis teisele kohale tänu tugevale taastumisele pärast keerulist 2023. aastat. Ettevõtte müügitulu kasvas 2024. aastal 24% ja ärikasum kolmekordistus, ulatudes 3,7 miljoni euroni. Kasvu taga olid rekordiline tootmismaht, stabiilsed hinnad ja efektiivne tootmisjuhtimine.
Eesti puidutööstus tuli 2024. aastast välja tugevamana, kui aasta varem kardeti. Tootmismahud küll kõikjal ei kasvanud, kuid kasumlikkus paranes, rahavood muutusid positiivseks ja investeeringud suundusid üha enam efektiivsuse, energiasäästu ning tehnoloogia uuendamisse. Kui veel aasta tagasi hoidis sektor hinge kinni toorainehindade, energiaturu ebastabiilsuse ja nõudluse languse tõttu, siis nüüd näitavad tulemused, et ettevõtted on õppinud kriise juhtima, mitte ainult taluma.
Kiiresti muutuval energiamaastikul ei piisa üksnes ambitsioonist, sest üleminek peab olema ka tasakaalus ning realistlik. “Ühendada tuleb ambitsioon ja pragmaatilisus. Üleminek rohemajandusele on võimalik ainult siis, kui rohelised eesmärgid käivad käsikäes majandusliku loogikaga,“ ütleb FILTER Grupi tegevjuht Egert Killing ning kutsub kõiki, keda energiasektori tulevik puudutab, konverentsile.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud ABB Eesti juhi kommentaar. ABB robootika divisjonis üleilmselt 7000 inimest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele